| VAKKi on Wanradt-Koelli katekismuse tekst
sisestatud H. Weissi ja P. Johanseni 1935. a ilmunud väljaande põhjal, kusjuures
originaalis esinevad sõnad ja kõik rekonstruktsioonid on eri sriftis, samuti
ääremärkused. Rekonstruktsioonid pärinevad P. Johansenilt, kes nende suhtes sai nõu
ka J. Mägistelt (Mägiste 1935:14). P. Johanseni rekonstruktsioone ja tõlgendusi
parandas küll A. Saareste (Saareste, Cedeberg 1927-1931: 353-358), kuid 1935. a
väljaandes neid arvesse võetud ei ole. LORENZ BECKER, 1587 1930. a publitseeris Paul Johansen Ajaloolises Ajakirjas leiu, mis pärit Rootsi riigiarhiivis säilitatavatest lossifoogtide jt arvekirjadest. Nimelt oli Hiiumaa arvekirjade kirjutaja Lorentz Becker lisanud arvetele juurde mitmesuguseid märkusi, märkmeid ja kritseldusi. 1587. a soolaarve alla on ta kirjutanud kaks eestikeelset vanasõna: Kui Taiwas koitap si Tallopoick hobosett jotap. Arro, Rickus Ikapeeuff Remus. Lorenz Becker märgib ära ka allika: Mully in der brattpanne, oletatavasti siis mõni eesti köögitüdruk või kokk. Mainitud vanasõnad on avaldatud ka Saareste ja Cederbergi kogumiku Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi a. 1524-1739, II vihu lisandina (Saareste, Cederberg 1929-1931: 358) KOHTUVANNE, umbes 1600 Käsikirjalisi originaali säilitatakse Tallinna linnaarhiivis (TLA f. 230, n. 1, s. BK 12 II). Arhivaar O. Greiffenhagen on selle kirjastiili põhjal arvanud olevat kirjutatud umbes aastal 1600 (vt Saareste, Cederberg 1927:29). 6-realises tekstis lubab vanduja selget ja puhast tõtt rääkida ega midagi salajas pidada. Kohtuvanne on põhjaeestimurdeline.
(E. Ehasalu, K. Habichti, V.-L. Kingissepa ja J. Peebo 1. Mille poolest erineb teadusliku tekst ilukirjanduslikust
tekstist? Võrdle. |