Õiget aega näitavad vaid vähesed kellad

Nagu sa tead, pöörleb Maa ümber oma telje, tehes täispöörde 24 tunniga ehk ööpäeva jooksul. Sellel poolel maakerast, mis on parajasti pööratud Päikese poole, on valge- seal valitseb päev, teine pool aga jääb samal ajal varju, seal on öö. Kellaaega on alati arvestatud päikese järgi: kui päike on mingist maakera punktist vaadates kõige kõrgemal, on selles kohas keskpäev, s.t kell on 12. Keskpäev on igal meridiaanil erineval ajal. Kuna Maa pöörleb läänest itta, saabub päev ida poole varem kui lääne poole. Kui näiteks algmeridiaanil näitab kell täpselt 12 päeval, on temast ida pool juba pärastlõunane aeg, lääne pool aga hommik. Päikese järgi mõõdetud aega nimetatakse tõeliseks päikeseajaks ning see erineb juba Eesti piireski tunduvalt. Tallinnasse jõuab keskpäev 13 minutit hiljem kui temast ida pool asuvasse Tartusse, aga Kuressaare ja Narva tegeliku päikese aja vaheline erinevus on juba 18 minutit.

Ei oleks kuigi mugav elada, kui igas linnas näitaksid kellad erinevat aega, seepärast on kokku lepitud jagada maakera põhja-lõunasuunalisteks ribadeks ehk ajavöönditeks, mille piires kasutatakse kõikjal üht ja sama aega- vööndiaega. Harilikult on vööndiajaks riba meridiaani tõeline päikeseaeg.

Lihtsam on aega arvestada siis, kui erinevate piirkondade kellad näitavad täistunnilisi vahesid. Seepärast jagatakse Maa ümbermõõt (360 pikkuskraadi) 24 ajavööndiks, ühe ajavööndi laius on siis 15 pikkuskraadi. Ajavööndite piirid on tegelikult meridiaanid, ent mugavuse mõttes kohendatakse neid nii, et kogu riigi maa-ala kuuluks ühte ajavööndisse. Ainult väga suurtes riikides, nagu Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja mõned teised, mis ühte ajavööndisse kuidagi ära ei mahu, kasutatakse mitut vööndiaega. Muidu läheks ajaarvestus neis väga keeruliseks. Kahe naabervööndi aeg erineb alati ühe tunni võrra.

Esimese ajavööndi aega nimetatakse maailmaajaks. KASUTATUD

KIRJANDUS:

7. klassi geograafia õpik