Jõed

Jõgikond - maa-ala, millest veed valguvad ühte jõestikku või jõkke (näiteks Pärnu jõgikond)
Veelahe - kahe jõgikonna vaheline piir. Veelahte aladeks on kõige sagedamini kõrgustikud. Eestis on neid neli.
Ülemjooks - on jõe algus. Seal voolab vesi enamasti kiirelt. Jõgi kannab edasi kivimiosakesi.
Keskjooks - on jõe keskkoht. Seal vool aeglustub, jõeorg laieneb, moodustuvad looked ja hakkavad tekkima setted.
Alamjooks - on jõe lõpuosa. Seal on veevool veelgi aeglasem. Setteid tekib hulgaliselt. Seetõttu esineb vahel, näiteks Kassari jõe suudmes, harujõgesid. Harujõgede vahel olevad saarekesed on tekkinud alamjooksule kantud setetest. Sellist jõesuuet nimetatakse deltaks.
Harujõgi - jõesängi hargnemisel tekkiv jõe osa, harilikult tekib deltas.
Delta - jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed.
Juga - jõevee langemine jõesängis olevalt astangult (näiteks Jägala juga)
Kärestik - jõesängi madalaveeline osa, kus jõe põhi koosneb kõvadest kivimitest ja voolukiirus on suur.
Vooluhulk - jões näitab, kui palju vett voolab ühes sekundis läbi jõesuudme.
Vesikond ehk valgala - moodustavad ühte järve või merre voolavate jõgede jõgikonnad kokku.