JÕED2

10. Eesti jõgedest on leitud 64 liiki ainurakseid , kes on toiduks ..............................................

Karpidest elab jõgedes ................................................... tigudest.................................

Vähkidest on esindatud 55 liiki vesikirbulisi ja 28 liiki kirpvähilisi. Kõige suuremaks vähiliseks Eesti jõgedes on jõevähk.

Miks on langenud jõevähi arvukus? Mida nimetatakse alammõõduks?

Eesti magevetest on leitud 210 ämbliku liiki. Arvukalt on esindatud ka putukad , kellest sagedasemad on ……………………………………………………………………………………….

11. Käiade elu jõgedes sõltub kõige enam temperatuurist ja veerikkusest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti käiad jagada nelja rühma:

• Eurütermsed liigid, kelle esinemist veetemperatuur ei piira. Näiteks särg, ahven , .......................

• Külmaveelised liigid - veetemperatuur kuni 13˚C. Näit. .......................................

• Jahedaveelised liigid — veetemperatuur 13˚ — 17˚ C. Näit. Harjus.

• Soojaveelised liigid - teib, säinas, kiisk, roosärg, ..................

Minimaalse suvise vooluhulga järgi jagatakse vooluvete kalu järgnevalt:

• Liigid, kes elavad ainult keskmistes ja suurtes jõgedes: roosärg, teib, harjus

• Liigid, kes elavad keskmistes ja väikestes jõgedes: särg, viidikas, ojasilm.

• Liigid, kelle levikut vooluhulk ei piira: haug, ahven, luts, lepamaim, jõeforell. 12.Jõgede linnustik on liigirikas. Iseloomulikud liigid jõgedele on ...................

Kasari delta luhas pesitseb 155 - 300 paari linde ühel ruutkilomeetril.

Kurvitsalistest pesitseb siin.............................................................................................

Värvulistest..............................................................................................................

Kurelistest...............................................................................................................

Jõgede haudelinnustikukooslused võivad sarnaneda järvede omaga. Määravaks on vee, kallaste ja ümbritseva maastiku iseloom.

13. Ka imetajad , keda me võime kohata jõgede ääres on samad, kui järve ääres. Puhtaveelistes jõgedes elutseb .................... toitub käiadest.

........................ päriskodumaa on Põhja- Ameerika. See taimtoiduline ja poolveelise eluviisiga

näriline toodi meile 1947.a.. Poegade kasvatamiseks ehitab kuhilpesi. Tema on ka süüdlaseks selles, et vähenenud on vesirooside arvukus veekogudes.

Eesti kõige suuremaks näriliseks on ............................... . Tema ohtlikus seisneb selles, et ta

paisutab jõgesid, ehitades nendele tammisid. Nii võivad aga hävida metsad ja heinamaad.

................ sööb meeleldi kala ja ei heida armu ka vähkidele. Pesa teeb siiski veekogust kaugemale.

14. Mis on veekogude isepuhastumisvõime ja millest see sõltub?

15. Tartu on aasta kümneid reostanud Emajõge, kuid ometi on Emajõgi suhteliselt puhta veega. Milles peitub saladus?

l6. Kuidas mõjutab inimene jõe elukooslust?

17. Koosta 3 toiduahelat, mis iseloomustavad jõekooslust.

18. Milliste vahenditega on kalapüük Eestis keelatud?