Ma täna olen eilsest vähem elus,
on see mu seisukord, mu seisukohavõtt -
ses kalgi, ajaliku kahekeelse melus
ma tahan nautida kuis tapetakse tõtt.

Sa vaatad silmi, mis ei ole enam silmad
kui ümber igatsuste voolab elu viin.
Sa toeta seinu, mis on sinutagi külmad,
siis saad sa teada viimaks, miks ma seisan siin.



Luua

Tema vaatab ajakirja - temal on õigus.
Televiisoril on ka õigus.
Mina ja mina mulksume endis valet.
Vaigusarnast.

Maailm kahiseb nagu liftiruum, nagu film:
pakitsev tühjus, lakknahast kingad, kellegi eraelu,
sampoon, tööle minematajätmise tuju, fish fingersid,
pangarööv.
Maailm nätsutab kätteõpitut nagu äraeksinud laps,
nagu juua täis Kõiketeadja, niriseb:
LUUAKSE laelampidega võidu, nendesse lüüakse veriseks
pea, nendesse minestatakse, surrakse kui ollakse kärbes või talveuni.

Luule on üldistav nagu kotlet, ja seda ei nimetatagi
tähtedega.
Lõpetan, lähen põlevasse kööki.
Kõht on tühi.
Piiritus puhastab põlve.


2. Mis teemadel luuletaja kirjutab?

..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................
..................................................................................