E. Mardi
Kas alati on teineteise mõistmiseks vaja sõnu? Vist ei. Sageli ütlevad sõnadest rohkem silmad.
Tulin koolist. Hüüdsin juba ukselt: “Ema, ma sain täna matemaatikas viie!” Ema silmad muutusid rõõmsaks, nagu oleks see temagi hinne. Aga eks olnudki meie rõõm ühine.
Ükskord jäin haigeks. Ema istus mu voodi ääres. Ta pilk oli kurb ja murelik. Mure kadus alles siis, kui sain jälle terveks.
Hiljuti lõikasin ja kleepisin, kleepisin ja lõikasin, aga laeva valmis ei saanud. Ema vaatas mu tööd ja mind. Ta silmad rahustasid ja julgustasid. Ning näe – saingi käsitöö tehtud!
Mõnikord on ema silmades karmus. Siis kui ma midagi lubanud olen, kuid sõna ei pea. Või siis, kui ma päris aus pole olnud.
Ema loeb minu silmadest kõike: rõõmu ja muret, headust ja ausust. Kas ka mina oskan ema silmade keelt mõista? Arvan, et natuke oskan.
Otsusta, millal on ema silmis karmus. Tee sobiva vastuse ette X
laps on haige
laps tegi pahandust.
laps valetas.
laps ei kuula sõna.
laps sai hea hinde.
laps hoiab oma asju lohakalt.
Ühenda lähedase tähendusega sõnad joonega
nukker lõbus
rõõmus kuri
karm kurb
Ühenda vastandsõnad.
rõõmus murelik
naerune rahutu
rahulik kurb
muretu nutune
Otsusta, mida ema võib tunda. Sobiv sõna vali eelmisest harjutusest.
1. Emale ei meeldi, kui ma ei tule õigel ajal koju. Ta mõtleb, et olen kadunud või auto alla jäänud.
Ema on siis ……………………………………………………
2. Emadepäeval katan laua ja küpsetan emale koogi. Siis korjan lilled ja õnnitlen ema.
Ema …………………………………………………………
3. Võtsin salaja ema uue vihmavarju. Unustasin selle bussi, ega ei julgenud seda öelda. Ema sai aru, et olen vihmavarju kaotanud.
Ema …………………………………………………………
Jooni sobiv lause lõpp.
Ema on rõõmus, kui laps
s saab koolis hea hinde.
s kakleb koolis.
s võtab tema kotist raha.
Ema silmis on karmus, kui laps
s kingib talle lilli.
s valetab.
s jääb haigeks.