LUGEMISTEST
2 - 2

Hai otsib sõpru

   Hai liugles soojas vees, kõht liiga täis selleks, et jälitada neid väheseid, kel oli õnnestunud põgeneda. Milline lõunasöök see oli! Imeilusad hõbedased sardiinid! Tosinate kaupa allaneelatuid ning segipekstuid! Nüüd, täis kõhuga, kaldusid ta mõtted toidust eemale.
    "Ma ujun alati nii üksi," mõtles ta. "Mul ei ole sõpru. Keegi ei usalda ega armasta mind. Kõik hoopis kardavad, isegi mu omad suguvennad. Ja ometi ... ja siiski ... ma tean, et võiksin olla hea oma sõprade vastu, kui mul neid ainult oleks. Oh kui üksildane on haikala elu!" Ja ta hakkas nutma, algul vaikselt, siis aga suurest südamevalust üha valjemini.
    Üks sardiin kuulis tema kaebeid. Et paremini näha ja kuulda, peatus ta parajal kaugusel. "Sa näid olevat väga õnnetu" ütles ta viimaks.
     "Ma olengi. Oh, kui õnnetu!" nuuksus hai. "Olen alles lapseohtu, kuid keegi ei taha minuga mängida ega sõbrustada.
     "Sa sööd ju need kalad ära, kes sulle lähedale tulevad," arvas sardiin.
     "Varem tegin nii," lausus hai, "kuid nüüd ei tee ma seda enam iial. Mind ei huvita enam söök, sest ma vajan hoopis sõpra." Sardiinil hakkas haist väga kahju ning ta otsustas teda usaldada. Nad said kiiresti headeks sõpradeks.
     Hiljem tutvustas sardiin teda ka oma perekonnale. Teised kalad olid algul haid nähes väga hirmunud. Kuid saanud teada, et ta on väikese sardiini parim sõber, hakkasid nemadki haid usaldama.
     "Üheskoos rännati karide vahel: sardiinid oma asju ajades ning hai vagura hiiglasena kaasa liueldes. Need olid õnnelikud päevad.
     Pikapeale tekkis hail ebamugav tunne. Mida kauem ta oma uute sõprade seltsis viibis, seda tugevamaks see tunne muutus. Ta püüdis end talitseda, kuid ... kui hai on näljane, siis peab ta süüa saama!
     Hai peatus ning lasi sardiiniparvel endast mööduda. Nende soomused helkisid hõbedaselt. Hai tundis nende liikumisest tekkinud lainetust.
     Võimsa sabalöögiga tormas hai parvele kallale. Ujus tagasi ja jälle edasi, täites oma aplaid lõugu üha uute kalakestega. Peagi oli tal kõht täis, liigagi täis, et jälitada neid väheseid, kel oli õnnestunud põgeneda. Ta hakkas oma teo üle järele mõtlema.
      "Ma sõin ära kõik oma sõbrad," kurtis hai, "ja nüüd pean jälle üksi ujuma. Ma olen jälle nii üksi!" Nii nuuksus ta valjult päris kaua.
     Üks noor sardiin kuulis hai kaebeid ning ujus lähemale, et näha, miks on ta nii õnnetu.

1. Miks ujus hai loo alguses üksi?

A    Ta oli veealuste kaljude vahel ära eksinud.
B    Ta oli liiga suur ja kohmakas teiste kaladega koos ujumiseks.
C    Teised kalad ei usaldanud teda.
D    Ta ei armastanud tegelikult oma sõpru

2. Kui sardiin hai kaebeid kuulis, oli hai õnnetu, sest ta ...

A     oli näljane.
B    oli nii üksik.
C    igatses oma perekonna järele.
D    oli just söönud liiga palju sardiine.

3. Sardiin sai algul haiga sõbraks, sest ...

A    tal oli haist kahju.
B    ta armastas haid.
C    ta tundis endki üksikuna.
D    ta tahtis haid muuta.

4. Kuidas sardiinide perekond ennast tundis, kui väike sardiin neile haid tutvustas? Sardiinide perekond oli ...

A    rahul.
B    hirmul.
C    sõbralik.
D    ülllatunud.

5. Mis oli hai ebamugava tunde põhjuseks?

A    Ta ei olnud uue eluviisiga harjunud.
B    Tal hakkas kõht tühjaks minema.
C   Tal oli sardiinide hulgas kitsas.
D   Ta oli liiga palju söönud.