Emadepäeva ettevalmistused

Mariliis: Kaks nädalat enne emadepäeva.

(Pertti mõtiskleb. Tulevad teised poisid lavale)

Kevin: No näete, siin ta ongi! (osutab käega Pertti poole)

Kaupo: Miks sa korvi ei tulnud mängima?

Pertti: Ah, ei tahtnud!

Rasmus: Mis viga? Haige oled või?

Pertti: (pahuralt) Ei ole!

Siim: Mis sul siis viga on?

Pertti: Midagi. Lihtsalt niisama mõtlesin.

Kristjan: No kuule! Ära aja jama! Sina ja mõtlesid?

Pertti: Mõtlesin jah! Ei tea, mis seal siis nii imelikku on, kui inimene mõtleb.

Raimo: Mida sa siis mõtlesid, kui küsida tohib?

Pertti: Mõtlesin suurte inimeste peale.

Meigo: (küsivalt) Suurte inimeste peale?

Rasmus: Ei noh, sa oled täitsa ära pöörand!

Rauno: Milliste suurte inimeste peale sa siis mõtlesid?

Margus: Kas presidendi peale või?

Pertti: Ah, te olete ise ära pööranud. (lööb käega) Mõtlesin ema, isa ja õpetajate peale.

Jürgen: Mis nende peale siis mõelda on?

Janar: Ema on ema, isa on isa ja õpetaja on õpetaja.

Pertti: On ikka küll. Suured inimesed on natuke kummalised.

Poisid: (imestunult) Mismoodi?

Pertti: Mismoodi - mismoodi! Vaat sedamoodi, et kui on kodus vaja midagi teha, siis

öeldakse kohe, et oled juba suur poiss. Aga kui ema - isa õhtul kuhugi lähevad

ja tahan kaasa minna, öeldakse, et olen väike, kasva veel natuke.

Õps samuti. Tahtsime jalgratta matkale minna, ütles kohe, et te olete veel väikesed. Aga

nüüd äkki oleme jälle suured - mõelge ise, mida te emadepäeva peol teete. Mida me siis

teeme? (laiutab käsi)

Kaupo: Kaksikud võiksid ühe laulu laulda. Neil kena hääl.

Janar/Jürgen: Meie?

Siim: No jah! Mis seal imelikku on?

Rauno: Sellest on ju vähe.

Kevin: Tüdrukud on kuidagi nii salapärased, neil on ka kindlasti midagi.

Rasmus: Lähme uurime maad.

Poisid: Lähme!

Raimo: Mida teie siin arutate?

Brigitta: Eks ikka emadepäeva pidu.

Mariliis: Teie võiksite ka selle peale mõelda.

Pertti: Mõtlesimegi. Aga midagi ei tulnud välja.

Mariliis: Olete ikka parajad nannipunnid küll!

Poisid: Kuidas?

Ilona: Õpetaja ju ütles, et oleme juba suured ja peame ise otsustama, mida emadepäeva peol teeme.

Pertti: No näete, mis ma ütlesin! Jälle suured.

Kadi: Loomulikult! Kas teie olete siis veel väikesed?

Kaupo: Hea küll! Lõpetame selle vaidlemise! Tulime küsima, kas teie juba teate, mida siis ikkagi teha?

Elina: Loomulikult teame.

Meigi: Kas tohib siis küsida, mida te teete?

Elina: Loeme luuletust ja tantsime.

Poisid: Tantsite!? (naeravad)

Brigitta: Just nimelt. Tant-si-me! Ei tea, mis siin naljakat on?

Mario: Ei noh, miks mitte.

Mariliis: Teiegi võiksite mõne tantsu õppida.

Poisid (kohkunult) Meie?

Kadi: Loo-mu-li-kult, teie.

Ilona: Me võime teid aidata.

Pertti: Aitähh! Saame ise hakkama. (lahkuvad)

Mariliis: Oh, kui tähtsad ja uhked!

Brigitta: Pole midagi. Nad tahavad ju suured olla.

Elina: Emadepäev ongi käes.

Kava:

"Minu ema" (luuletus)

"Mõtisklus emast"

"Laul emale"

Tüdrukute tants

Poiste tants

MINU EMA

Kuidas elada emata?

Mida ma teeksin küll temata?

Temalt saan endale sooja ja valguse,

sammude pikkuse elutee alguses.

Temalt saan puhtad ja ausamad mõtted,

tööde ja mängude paremad võtted

Tema mu mured ja soovid loeb silmadest,

päikese välja toob vihmastest ilmadest.

Tema on ainus,

ei rohkem, ei vähem,

ta on mu sõber,

kõikidest lähem.