Sellist inimeste gruppi, kes erinevad riigi elanikkonna enamikust oma rahvusliku või etnilise päritolu, keele, usundi või muu sarnase tunnuse poolest, nimetatakse vähemuseks.

Demokraatlikus ühiskonnas tunnustatakse vähemusse kuuluva isiku rahvuslikku, kultuurilist, keelelist ning usulist identiteeti, mis tähendab ka selliste eelduste loomist, mis võimaldaks neil oma identiteeti säilitada, väljendada ning ka arendada. Riik peab tagama vähemustesse kuuluvatele isikutele võrdsed õigused ning tagama nende õiguste kaitse.

 Nagu eelpoolgi nimetatud, ei ole lubatud kellegi diskrimineerimine vähemusgruppi kuulumise tõttu. Samas on aga vähemustesse kuuluvatel isikutel sageli raskem teatud objektiivsete põhjuste tõttu võimu teostamises osaleda – takistavaks võib olla näiteks vähene keeleoskus, kodakondsuse puudumine vms.

Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni sihiks on tagada lepinguosalistes riikides vähemusrahvustele võrdõiguslikkus enamusrahvusega. Konventsiooni sätted käsitlevad vähemusrahvuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut.