LAPSE ÕIGUSED

Lapse õiguste konventsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis 20. novembril 1989. aastal vastu Lapse õiguste konventsiooni. Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga 26. septembril 1991. aastal ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. aastal. Lapse õiguste konventsiooni on ratifitseerinud peaaegu kõik maailma riigid, kuid kahjuks ei ole seda teinud näiteks Ameerika Ühendriigid.

Kuigi rahvusvahelised inimõiguste normid juba tagavad igaühele neis dokumentides nimetatud õigused vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvuse, sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, sünnistaatuse või muu sarnase kriteeriumi alusel, on lapse õiguste kaitseks sõlmitud eraldi konventsioon. Seda eelkõige sellepärast, et lapse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel, kus valitseb õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkond, mis aitab last ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Laps vajab erilist kaitset oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu.

 

Kellele need õigused kuuluvad?

Lapse all mõistetakse iga alla 18-aastast isikut. Samas on võimalik, et teatud tingimuste puhul loetakse laps juba enne 18-aastaseks saamist täisealiseks.

Iga riik peab tagama need õigused igale lapsele, sõltumata lapse või tema vanema või muu hooldaja rassist ning nahavärvist, soost, usust, keelest, mida nad räägivad, mis poliitilised vaated või seisukohad neil on, mis on nende rahvuslik, etniline või sotsiaalne päritolu või varanduslik seisund, sünnipära, vaatamata puudele või muudele tingimustele.

 

Lapse huvide kaitse põhimõte

Lapse huvid tuleb seada esikohale igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes nii sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate kui ka seadusandlike organite poolt, sest eesmärk on tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus.

Enamus õigusi ei ole aga piiramatud: laps peab oma õiguste kasutamisel arvestama teiste isikute õiguste ja -vabadustega, samuti võib riik õigusi piirata riikliku julgeoleku või avaliku korra, rahva tervise ning kõlbluse kaitseks.

 

Lapsel on õigus:

 

Lapse Õiguste Komitee

Lapse Õiguste Komitee on Lapse õiguste konventsiooni alusel loodud järelevalveorgan, mis jälgib, kuidas riigid täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi laste õiguste tagamisel. See organ koosneb kümnest inimesest, kes on antud valdkonnas pädevad. Nad valitakse konventsiooni liikmesriikide esindajate hulgast neljaks aastaks, kusjuures arvesse võetakse ka õiglast geograafilist jaotust.

Kõik konventsiooniga ühinenud riigid peavad esitama ettekanded nende poolt tarvitusele võetud abinõudest Lapse õiguste konventsioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks ja oma edusammudest nende õiguste tagamisel. See aruanne peab sisaldama ka informatsiooni õiguste tagamist mõjutavate asjaolude ning esinevate raskuste kohta, et Lapse Õiguste Komiteel oleks ulatuslik ülevaade konventsiooni sätete täitmisest antud riigis.

Et tagada laste õiguste olukorra kohta igakülgse ja täieliku informatsiooni saamist, siis selleks võivad konventsiooni sätete täitmise arutamisel osaleda ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi ja ÜRO organite esindajad.

Saadud informatsiooni põhjal võib Lapse Õiguste Komitee teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi, mis edastatakse vastavale riigile ja kantakse ette ka ÜRO Peaassambleele koos antud riigi poolsete kommentaaridega.

 

Laste kaitse Eestis

ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud  lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis. 

Lapse õiguseid peab otsuste tegemisel arvesse võtma nii riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes (sinu koduvallas ja –linnas) ja selle tagamisel on tähtis roll ka ühiskondlikel organisatsioonidel.

 

 © 1994-2001 OU Miksike info@miksike.ee