LAPSE ÕIGUSED
Lapse õiguste konventsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis 20. novembril 1989. aastal vastu Lapse õiguste konventsiooni. Eesti Vabariik ühines lapse õiguste konventsiooniga 26. septembril 1991. aastal ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. aastal. Lapse õiguste konventsiooni on ratifitseerinud peaaegu kõik maailma riigid, kuid kahjuks ei ole seda teinud näiteks Ameerika Ühendriigid.
Kuigi rahvusvahelised inimõiguste normid juba tagavad igaühele neis dokumentides nimetatud õigused vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või muude seisukohtade, rahvuse, sotsiaalse päritolu, varandusliku seisu, sünnistaatuse või muu sarnase kriteeriumi alusel, on lapse õiguste kaitseks sõlmitud eraldi konventsioon. Seda eelkõige sellepärast, et lapse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonna keskel, kus valitseb õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkond, mis aitab last ette valmistada iseseisvaks eluks ühiskonnas. Laps vajab erilist kaitset oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu.
Kas Sa tead, kui mitu riiki on Lapse õiguste konventsiooni ratifitseerinud?
Kas oskad nimetada riike, mis seda teinud ei ole?
Kas Sa tead, miks need riigid seda siiani teinud ei ole?
Kellele need õigused kuuluvad?
Lapse all mõistetakse iga alla 18-aastast isikut. Samas on võimalik, et teatud tingimuste puhul loetakse laps juba enne 18-aastaseks saamist täisealiseks.
Iga riik peab tagama need õigused igale lapsele, sõltumata lapse või tema vanema või muu hooldaja rassist ning nahavärvist, soost, usust, keelest, mida nad räägivad, mis poliitilised vaated või seisukohad neil on, mis on nende rahvuslik, etniline või sotsiaalne päritolu või varanduslik seisund, sünnipära, vaatamata puudele või muudele tingimustele.
Miks on Sinu arvates vaja laste õigusi eriti kaitsta?
Kas Sa oled mõelnud, kuidas Sa toimiksid / kelle poole pöörduksid, kui Sinu või mõne Su sõbra, klassikaaslase või tuttava õigusi rikutakse?
Lapse huvide kaitse põhimõte
Lapse huvid tuleb seada esikohale igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes nii sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate kui ka seadusandlike organite poolt, sest eesmärk on tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus.
Enamus õigusi ei ole aga piiramatud: laps peab oma õiguste kasutamisel arvestama teiste isikute õiguste ja -vabadustega, samuti võib riik õigusi piirata riikliku julgeoleku või avaliku korra, rahva tervise ning kõlbluse kaitseks.
Kas oskad nimetada põhjuseid, miks kõigil lastel ei ole võimalik elada koos oma vanematega, kooskõlas õigusega tunda oma vanemaid ja olla hoolitsetud oma vanemate poolt?
Lapsel on õigus:
Õigus elule ja arengule.
Õigus nimele – iga laps tuleb registreerida kohe pärast sündi.
Õigus kodakondsusele.
Õigus tunda oma vanemaid ja olla oma vanemate poolt hoolitsetud. Mõlemad vanemad osalevad ühiselt lapse kasvatamises.
Õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt vanemaga, kellest laps on lahutatud. Seda õigust võib aga piirata, kui see oleks vastuolus lapse huvidega. Lapsel on õigus säilitada alaliselt isiklikud suhted ja otsesed kontaktid mõlema vanemaga ka siis, kui lapse vanemad elavad erinevates riikides. Selleks on lapsel või tema vanemal õigus lahkuda ükskõik millisest riigist ja alati õigus tagasi pöörduda oma maale.
Riik peab võtma tarvitusele abinõud, et võidelda lapse ebaseadusliku välismaale äraviimise ja tema sinnajätmise vastu.
Õigus väljendada vabalt oma vaateid kõikides teda puudutavates küsimustes. Lapse seisukoha arvestamisel hindab kohus tema vaateid, arvestades lapse vanust ja küpsust. Näiteks tähendab see, et lapse arvamus kuulatakse ära teda puudutava kohtu- ning haldusmenetluse käigus.
Õigus sõnavabadusele – s.t. õigust taotleda, vastu võtta ja edasi anda infot ning igasuguseid ideid, ja teha seda kas suuliselt, kirjalikult või trükis, kunsti vormis või muul lapse enda valitud viisil.
Õigus mõtte-, südametunnistuse ja usuvabadusele.
Õigus moodustada ühinguid ja korraldada rahumeelseid kogunemisi.
Õigus eraelu, perekonna, kodu, kirjavahetuse puutumatusele, au ja hea maine kaitsele.
Õigus kaitsele igasuguste füüsiliste ja vaimsete kahjustuste, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise, ekspluateerimise, seksuaalse kuritarvituse eest.
Õigus riigi erilisele kaitsele ja abile, kui laps on ajutiselt või alaliselt ilma jäänud perekonnast või kui perekonda jäämine kahjustaks lapse huvisid. Sellisel juhul kohaldatakse alternatiivset hoolitsust, mis on nt kasulapseks võtmine, Islami seaduste kafalah, lapsendamine, sobivasse lasteasutusse paigutamine. Seejuures peab aga arvesse võtma lapse etnilist, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Õigus võimalikult heale tervisele, millele lisandub õigus saada vahendeid haiguste raviks ja tervise taastamiseks.
Õigus sotsiaalsele turvalisusele, kaasaarvatud õigus omada sotsiaalkindlustust.
Õigus elatustasemele, mis vastaks lapse kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule. Seejuures aitavad riigid vastavalt oma võimalustele kaasa selle õiguse teostamiseks.
Õigus haridusele. Lapse haridus peab olema suunatud lapse isiksuse, vaimuannete, vaimsete ja kehaliste võimete potentsiaali võimalikult täielikuks arendamisele. Seejuures on eesmärgiks arendada ka lugupidamist inimõiguste ja põhivabaduste vastu, austust lapse vanemate, tema enda kultuuri, keele ja väärtuste, aga samuti ka tema omast erinevate kultuuride suhtes, lugupidamist looduskeskkonna vastu.
Vähemusrahvusesse, usu või keelelisse vähemusse kuuluval lapsel on õigus saada osa oma kultuurist, tunnistada oma usku ning kasutada oma keelt.
Õigus puhkusele ja vabale ajale mängimiseks ning eakohaseks meelelahutuseks ning vabaks osalemiseks kultuuri- ning kunstielus.
Õigus olla kaitstud majandusliku kuritarvitamise eest, töö vastu, mis on ohtlik või segab hariduse omandamist, on kahjulik lapse tervisele, kehalisele, vaimsele, hingelisele, kõlbelisele ja sotsiaalsele arengule.
Õigus kaitsele igasuguse seksuaalse ärakasutamise eest.
Õigus kaitsele piinamise, muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistuse eest.
Ka lapsel, keda kahtlustatakse, süüdistatakse või kes leitakse süüdi olevat kriminaalseaduse rikkumises, on õigus tema väärikustunnet ja väärtushinnanguid arvestavale kohtlemisele. Arvesse tuleb seejuures võtta ka lapse vanust ning eesmärki, et lapsest saaks jälle täisväärtuslik ühiskonnaelu osaline.
Riikidel on kohustus tagada, et rahvusvaheliste relvakonfliktide puhul peetaks kinni lapse seisukohast olulistest humanitaarõiguse sätetest. Seejuures tuleb vältida alla 15-aastaste laste otsest osavõttu sõjategevusest.
Lapse Õiguste Komitee
Lapse Õiguste Komitee on Lapse õiguste konventsiooni alusel loodud järelevalveorgan, mis jälgib, kuidas riigid täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi laste õiguste tagamisel. See organ koosneb kümnest inimesest, kes on antud valdkonnas pädevad. Nad valitakse konventsiooni liikmesriikide esindajate hulgast neljaks aastaks, kusjuures arvesse võetakse ka õiglast geograafilist jaotust.
Kõik konventsiooniga ühinenud riigid peavad esitama ettekanded nende poolt tarvitusele võetud abinõudest Lapse õiguste konventsioonis tunnustatud õiguste realiseerimiseks ja oma edusammudest nende õiguste tagamisel. See aruanne peab sisaldama ka informatsiooni õiguste tagamist mõjutavate asjaolude ning esinevate raskuste kohta, et Lapse Õiguste Komiteel oleks ulatuslik ülevaade konventsiooni sätete täitmisest antud riigis.
Et tagada laste õiguste olukorra kohta igakülgse ja täieliku informatsiooni saamist, siis selleks võivad konventsiooni sätete täitmise arutamisel osaleda ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefondi ja ÜRO organite esindajad.
Saadud informatsiooni põhjal võib Lapse Õiguste Komitee teha ettepanekuid ja anda üldisi soovitusi, mis edastatakse vastavale riigile ja kantakse ette ka ÜRO Peaassambleele koos antud riigi poolsete kommentaaridega.
Mis on Lapse Õiguste Komitee?
Kuidas kontrollitakse, kas riigid täidavad Lapse õiguste konventsioonist tulenevaid kohustusi laste õiguste tagamisel?
Kas Sinu arvates on selline süsteem piisav ja hästi töötav või võiks see olla kuidagi teisiti korraldatud?
Oskad Sa tuua näiteid laste õiguste rikkumisest mujalt maailmast?
Mida on püütud nende olukordade parandamiseks teha ja kas see on olnud tulemuslik?
Kas Sa tead, mis on UNICEF?
Kes on UNICEFi saadikud Eestis?
Kuidas UNICEFi tegevus toetab lapsi?
Kuidas Sina saaksid sellele kaasa aidata?
Laste kaitse Eestis
ÜRO Lapse õiguste konventsiooni põhimõtted sisalduvad 1992. aastal vastu võetud lastekaitseseaduses, mis reguleerib lapse õigusi, vabadusi ja kohustusi ning nende kaitset Eesti Vabariigis.
Lapse õiguseid peab otsuste tegemisel arvesse võtma nii riigiasutustes, kohaliku omavalitsuse asutustes (sinu koduvallas ja –linnas) ja selle tagamisel on tähtis roll ka ühiskondlikel organisatsioonidel.
Kas oled lugenud Eesti aruannet Lapse õiguste konventsiooni täitmise kohta?
Millised probleemid selles välja on toodud ja missuguseid lahendusi pakutud?
Kas sina oskaksid välja tuua veel täiendavaid probleeme?
Kes tegelevad Eestis laste õiguste kaitsmisega?
© 1994-2001 OU Miksike info@miksike.ee