|
Riigikeel
Paljudel vähemusrahvuste esindajatel puudub võimalus
taotleda nn. sünnijärgset kodakondsust, seega on neil kodanikuks saamisel vaja
täita kõik seaduses toodud tingimused, milles põhinõudeks on eesti keele
eksam ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksam. Riigikeele mitte tundmine
on muukeelsete elanike hulgas kõige suurem takistustus kodakontsuse saamisel. (loe
artikli)
Eestis on riigikeeleks Eesti keel. Kui Eesti keel pole
emakeel, riigikeelt õpitakse koolis, täiskasvanutele jälle pakutakse võimalusi
käia soodsalt kursustel. Mõned koolilapsed õppivad Eesti keelt ka suviti keelelaagridel.
Isegi kui vahepeal tundub, et Eesti ja vene keel on väga erinevad on keeleõppimine
lihtsalt väga vajalik ja tasub alati. Riigikeeleoskus aitab kaasa
integratsioonile, annab tunduvalt laiemad võimalused ühiskondlikus elus
osalemiseks, erialases tegevuses, tööotsimisel, ettevõtluses jne.
Samuti on teiste võõrkeelte õppimine tähtis kõigidele
Eesti elanikele. Iga uus keel, mille inimene ära õpib, avab tema ees uue
maailma. Mida rohkem keeli oskad, seda avaram on sinu vaateväli.
Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit on kuulutanud
2001. aasta Euroopa keelteaastaks. See aasta tähistab Euroopa keelelist
mitmekesisust. Iga Euroopas kõneldav keel, olgu selle kasutajaskond kui väike
tahes, rikastab Euroopa kultuuripilti, samas annab võõrkeelteoskus igale meist
juurde võimalusi sellest kultuuride rikkusest osa saada.
Loe artiklid:
Vaen
rahvaste vahel tekib umbkeelsusest
Igas keeles on uus maailm
EUROOPA KEELTEAASTA 2001
- Kuidas motiveerida inimesi keelt õppima?
- Kuidas oleks sinu arvates võimalik keelekursustel
omandatud põhiteadmisi säilitada ja edasi arendada?
- Milliseid programme sa tead, mille kaudu on täiskasvanutel
ja lastel võimalik oma keeleoskust parandada (nn keelekümblus)?
- Kas sul on muust rahvusest tuttavaid? Mis keeles te
omavahel suhtlete? Miks?
|
