Mitmekultuuriline Eesti ühise riigi ja rahvuse identiteedile ehk rahvuslikkusele, on siiski need ühiskonnad mitmekultuurilised, s.t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. se ühiskonna väärtused
Eestit peab oma koduks umbes 1,4 miljonit inimest. Kuigi paljud meist räägivad eesti keelt, kasutavad paljud emakeelena ka muid keeli, näiteks vene keelt. Peale erinevate keelte, mida kasutame, on meil ka erinev juuste ja silmade värv, meie kombed ja tavad, meie kasvatus, ehk ka mõtlemis-ja elamisviis. Elame ühiskonnas, kus valitseb suur mitmekesisus nii rahvuste, religiooni, mõttelaadi jm. osas.
Oma soodsa majandusgeograafilise asukoha tõttu on Eesti alati meelitanud ligi inimesi teistest riikidest. Eesti rannikul asunud meresadamad aitasid kaasa kaubanduslike ja kultuurikontaktide tekkimisele. Sakslased, rootslased, soomlased, venelased ja mõned teisedki rahvused on oma kultuuri Eestimaa pinnal välja arendanud juba mitmeid sajandeid tagasi. Nii muutuski meie maa multikultuurseks maaks, kuhu asusid külg külje kõrval elama paljude erinevate rahvuste esindajad.
Tänapäeva maailmas on enamik riike mitmekultuursed, mis tähendab, et seal elavad mitmesugustest rassidest ja rahvustest inimesed, kes tunnistavad erinevaid religioone, räägivad erisuguseid keeli ja omavad igaüks oma kultuuritraditsioone.
Eesti kuulub oma ajaloo- ja kultuuripärandiga Euroopasse, kus elab palju erinevaid rahvaid oma kultuuride ja tavadega. Kuigi Euroopa ühiskonnad on loodud
Mitmekultuurili
Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud.
Rahvusvahelised organisatsioonid Viimase aastakümne jooksul on rahvusvähemustega seotud probleemid muutunud rahvusvaheliste organisatsioonide arutelude lahutamatuks osaks. Aastal 1992 nimetas Euroopa Julgeoleku ja Koostööorganisatsioon (OSCE) ametisse rahvusvähemuste ülemkomissari. Euroopa Nõukogus jälgib Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni rakendamist eraldi töögrupp. Aastal 1995 moodustati Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis (ÜRO) töögrupp, mille peaülesandeks on 1992.a. kehtestatud inimõiguste deklaratsiooni nõudmiste ja standardite jälgimine ja sellealase riikidevahelise koostöö arendamine. Mitmed organisatsioonid jälgivad inimõiguste ja vähemuste kaitse situatsiooni erinevates riikides. Eesti kohta on ka olemas hinnanguid ja soovitusi. Aruandeid inglise keeles: http://www.riga.lv/minelres/count/estonia.htm Meie ühiskond on mitmekultuuriline, aga probleemiks on erinevate gruppide eristumine teineteisest. Eestlased suhtlevad omavahel, venelased omavahel, valgevenelased jälle oma grupi sees ja kokkupuudumisi teine teisega on üsna vähe. Ühiskonna eraldumine võib meie maa arengus kaasa tuua üsnagi negatiivseid tagajärgi. Et tuua inimesi teine teisele lähemale ja tuttavamaks, töötas EV valitsus 2000. aastal välja riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000 - 2007". See sisaldab erisuguseid tegevusi, mille eesmärk on aidata kaasa, et Eesti ühiskonnas oleks tugev ühisosa aga ka ruumi teistele keeltele ja kultuuridele. Vaata ka, kuidas programmi rakendati aastal 2000 . Integratsiooni idee on muuta mitmekultuuriline ühiskond enam ühtseks ja ühtselt toimivaks tervikuks, milles puuduvad rahvuslikud ja kultuurilised lõhed ja kus erinevad rahvusrühmad tunnustavad üksteise huvisid ja vajadusi. Edukaks integreerimiseks on väga oluline mõista, et see on kahepoolne protsess, mis esmajärjekorras nõuab positiivset ja sõbralikku suhtumist ning nii eestlaste kui vähemusrahvuste esindajate mõlemapoolset tegutsemist ja tahet ühinemisele kaasaaitamisel. Eitav suhtumine ja üksteisest võõrandumine peab mitmekultuurses ühiskonnas taanduma. Vähemusrahvused ei ole meile ohtu kujutav või probleemne nähtus, vaid hoopiski suur potentsiaal meie riigi arengule ning suurem osa vähemuste esindajatest kuuluvad areneva Eesti täieõiguslike kodanike hulka. Demokraatia Paljurahvuseliste inimeste olemasolu Eestis aitab kaasa kvaliteetse tööjõu ressursside suurendamisele, kaubandussidemete kasvule, rahvusvaheliste suhete paranemisele, kultuuri rikastamisele, Eestimaa elanikkonna säilitamisele ja kasvule. Kõigile elanikele võrdsete õiguste garanteerimine on oluliseks eelduseks riigi muutumisel demokraatlikuks, mitmekultuuriliseks riigiks ning pingete ja konfliktide välistamiseks. Mitmekesisus on üks demokraatliku ühiskonna ja riigikorralduse tunnusjooni. Demokraatia põhineb arusaamal, et kõiki inimesi tuleb võrdselt kohelda vaatamata nende erinevustele. Veel enam, igal rahvusgrupil on õigus kaitsta oma kultuuri, sest inimene saab oma kodutunde ja moraalse toe tavaliselt rahvuskaaslastelt. Demokraatia ei eelista ühte kultuuri või rahvast teistele ja kaitseb iga inimest ja vähemusrühma väärkohtlemise ja diskrimineerimise eest. Demokraatia eeldab ka inimeste sallivat ja austavat suhtumist teistsugustesse ideedesse ja inimestesse. Mittekodanikud Üheks oluliseks probleemiks täieõiguslikuks riigikodanikuks saamisel peavad rahvusvähemustesse kuulujad kodakondsuse puudumist. Praeguse seisuga elab Eestis ametlikult 170 000 kodakondsuseta isikut, s.t. inimest, kellel pole mitte ühegi maa kodakondsust. Valdav osa neist kuulub vähemusrahvuste esindajate hulka, kes peavad Eestimaad oma sünnimaaks, kus nad on siis sündinud või elanud vähemalt 15 - 20 aastat. Kodakon Integratsioon Igal riigil on muidugi õigus ise otsustada, kes saab selle kodanikuks. Kodakondsuse saamiseks on kaks peamist viisi: sünnijärgselt või naturalisatsiooni korras. Sünnijärgne õigus kodakondsusele põhineb ühel kahest järgnevast printsiibist. Esiteks territoriaalsel printsiibil. Mõningates riikides saavad automaatse kodakondsuse kõik seal sündinud inimesed. Näiteks, ükskõik, mis rahvusest sa ka ei oleks või mis keeles sa ka ei räägiks, olles sündinud Ameerika Ühendriikides on sul õigus selle riigi kodakondsusele. Nimetatud printsiipi kutsutakse kodakondsuse saamiseks "sünnimaa järgi". Teine printsiip lähtub esivanemate riikkondsusest. Kodakondsuse saamiseks on vajalik , et vähemalt üks sinu vanematest omaks sama riigi kodakondsust, mille riikkondsust taotled sina. Näiteks kui su vanemad on Saksamaa kodakondsed, on sul automaatne õigus saada Saksamaa kodanikuks. Seda printsiipi nimetatakse kodakondsuse saamiseks "veresuguluse järgi". Eksisteerib ka selliseid riike, kus on võimalik kodakondsust saada võrdselt nii sünnimaa kui veresuguluse printsiibi järgi. EV Konstitutsiooni paragrahv 8 selgitab, kellel on õigus saada Eesti kodakondsus. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile antakse Eestis sündinud lastele, kes muidu jääksid kodakondsuseta, Eesti kodakondsus vanemate taotlusel automaatselt. Naturalisatsioon Kodakondsust on võimalik saada ka naturalisatsiooni käigus. Inimene, kes on sündinud näiteks Rootsis ja kelle vanemad on Rootsi kodakondsed, ei saa taotleda Eestis sünnijärgset kodakondsust, mis aga ei tähenda, et tal pole võimalik üldsegi Eesti riigi kodanikuks saada. Protsessi, mille käigus välismaalane (või kodakondsuseta isik) omandab riigi kodakondsuse, mida pole talle sünnipäraselt võimalik anda, nimetatakse naturalisatsiooniks. Iga riigis on määratletud omad naturalisatsioonitingimused. Eesti Vabariigis kehtivad tingimused leiab Kodakondsusseadusest. Aastatel 1992 kuni 2000 anti naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsus 113 764 inimesele. Riigikeel Paljudel vähemusrahvuste esindajatel puudub võimalus taotleda nn. sünnijärgset kodakondsust, seega on neil kodanikuks saamisel vaja täita kõik seaduses toodud tingimused, milles põhinõudeks on eesti keele eksam ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse eksam. Riigikeele mitte tundmine on muukeelsete elanike hulgas kõige suurem takistus kodakondsuse saamisel. (loe artiklit) Eestis on riigikeeleks Eesti keel. Kui Eesti keel pole emakeel, riigikeelt õpitakse koolis, täiskasvanutele jälle pakutakse võimalusi käia soodsalt kursustel. Mõned koolilapsed õppivad eesti keelt ka suviti keelelaagritesl. Isegi, kui vahepeal tundub, et eesti ja vene keel on väga erinevad, on keeleõppimine lihtsalt väga vajalik ja tasub alati ära. Riigikeeleoskus aitab kaasa integratsioonile, annab tunduvalt laiemad võimalused ühiskondlikus elus osalemiseks, erialases tegevuses, tööotsimisel, ettevõtluses jne. Samuti on teiste võõrkeelte õppimine tähtis kõikidele Eesti elanikele. Iga uus keel, mille inimene ära õpib, avab tema ees uue maailma. Mida rohkem keeli oskad, seda avaram on sinu vaateväli.
Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liit on kuulutanud 2001. aasta Euroopa keelteaastaks. See aasta tähistab Euroopa keelelist mitmekesisust. Iga Euroopas kõneldav keel, olgu selle kasutajaskond kui väike tahes, rikastab Euroopa kultuuripilti, samas annab võõrkeelteoskus igale meist juurde võimalusi sellest kultuuride rikkusest osa saada. Loe artiklid:
Vaen rahvaste vahel tekib umbkeelsusest
Igas keeles on uus maailm
EUROOPA KEELTEAASTA 2001
© 1994-2001 OU Miksike info@miksike.ee
Kahjuks on maailmas ikka veel palju ühiskondi, kus erinevad rahvus- või intressigrupid on nõus vaenu ja vihkamist õhutama (näiteks Skinheadid või neonatsid). Leidub neid, kes arvavad, et nende rahvus ja kultuur on teistest parem. (nt minevikus fašistlik Saksamaa). Seega võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt).
Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast eraldatuna või tõrjutuna, võib multikultuuriline ühiskond kiiresti kokku variseda. Seetõttu on vajalik, et riigi juhid oskaksid hinnata ja toetada erinevate rahvusrühmade kokkukuulumisetunnet, austades samal ajal vajadust säilitada rahvuslikud ja kultuurilised omapärad.
Viimaste statistiliste andmete kohaselt on 86% eestlastest arvamusel, et isegi kõige erinevamad rahvused on suutelised ühes ja samas riigis heanaaberlikult kõrvuti eksisteerima. Ligikaudu 3/4 leiavad, et erisuguste keelte ja kultuuride kooseksisteerimine muudab elu huvitavamaks ja rikkamaks. (Vaata Integratsiooni monitooring)
Rahvus
Räägitav keel pole ainus märk meie rahvuslikust kuuluvusest. Näiteks inglased, ameeriklased, austraallased ja kanadalased räägivad ju kõik inglise keelt, kuid kuuluvad siiski erinevatesse rahvusgruppidesse.
Samuti ei saa pidada meie sünnimaad ainsaks võtmeks rahvusliku kuuluvuse määramisel. Mitte kõik Eestimaal sündinud inimesed pole ju rahvuselt eestlased.
Rahvusvähemused
Maailma kõigis demokraatlikes riikides on rahvusvähemused kaitstud seaduste ja rahvusvaheliste kokkulepetega. Euroopa Nõukogu liikmesriigid, sh ka Eesti, on võtnud vastu Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni mis sätted käsitlevad vähemusrahvuse keele kasutamist, nimede tunnistamist, haridust, meediat, sundassimileerimise keelustamist ning kultuuri kaitset ja arengut.
Eesti Vabariigi põhiseadus, paragrahv 49, sätestab: "Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus." Oma kultuuri ja rahvusliku eripära (kombed ja traditsioonid, keel) säilitamise nimel ühte rahvuskoosseisu kuuluvad inimesed ühinevad ja moodustavad rahvusühinguid. 1989 aastal oli Eestis registreeritud 22 rahvuslikku ühingut. (Vaata siin)
Mitmekultuuriline Euroopa