Poolakad
Esimesed teated poolakatest Eesti territooriumil on XVI
sajandist, Poola kuninga Stefan Batori ajast. 1582. aastal sõlmiti Poola ja Venemaa vahel
Jam-Zapolski vaherahu, millega Poola-Leedu riigile läks Lõuna Eesti koos praegusega
Tartu linnaga. Arvatavasti sellest ajast on Tartu lipp valge-punane.
Rohkem poolakatest on teada alates XIX sajandist. Sajandi
lõpuks elas Eestis juba ligi 2000 poolakat, kuid XX sajandi alguses nende arv vähenes
poole võrra.
Eesti vabariigi ajal hakkas välja kujunema poolakate
diasporaa, mida ühendas katoliku kirik. 1939. aastal oli Eestis juba 10 katoliku
kogudust. Peale 1940.a. rahvusühendused likvideeriti. Sõja lõpuks poolakate arv
jällegi vähenes. 2000.a. oli Eestis 2290 poolakat.
Rahvussümbolid
Üks legend räägib, kuidas kolm venda Lech, Czech ja Rus
otsisid koos oma suguharudega endale maad. Päevaloojangul märkasid nad metsaserval
hiiglasuurt tamme, mille otsas oli valge kotka pesa ja pesas pojad. Lech võttis pesast
kotkapoja ja silmitses teda loojangupuna paistel. See oli ilus vaatepilt. Lechile meeldis
see paik ja ta otsustas koos oma suguharuga jääda selle tamme juurde. Sellest saigi oma
alguse Poola. Esimeseks pealinnaks oli Gniezdo, kotkapesa meenutuseks. Sellest ajast on
vapil kujutatud valge kotkas punasel taustal. Ka riigilipp koosneb valgest ja punasest
triibust. Valge värv sümboliseerib puhast südametunnistust ja ustavust Jumalale, punane
aga Poola sõltumatuse eest valatud verd.
Neitsi Maarja kultus
Poolas on traditsiooniline Neitsi Maarja kultus. Aasta
jooksul on mitmeid elusündmustega seotud pühi. Nii tähistatakse 8. Detsembril Neitsi
Maarja patuvaba costamise päeva; 2. veebruaril Maarja puhtaks saamise püha; 25. märtsil
- Neitsi Maarjale rõõmukuulutamise püha; 15. augustil - Jumalaema taevassemineku püha.
Tähtpäevad
- 3. mai - konstitutsiooni päev (al.1791.a.)
- 11. november - iseseisvuse päev (al.1918.a.)
- Sügavalt usklikus katoliiklikus Poolas tähistatakse ka
kõiki kristlikke pühi.
|
