KUNSTIAJALUGU 3

  1. Bütsantsi kunst
  • Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus
  • 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks
  • Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks
  • Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks
  • Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias
  • Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased
  • Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega:

keiser Justinianus I valitsemine 6. saj

Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. saj

Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. saj

  • Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia)
  • Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused
  • Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne
  • Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia
  • Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mo?ee ja ehitanud külgedele neli minaretti
  • Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
  • See on omapärane tsentraalkirik
  • Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale
  • On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
  • Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
  • Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
  • Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit
  • Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks
  • 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse
  • Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki
  • Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania
  • Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn
  • Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat – asus mere ääres saarte peal
  • Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud
  • Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe
  • Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak
  • Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale
  • Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik
  • Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena
  • San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles
  • Mosaiik – värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos
  • Kaugelt meenutavad mosaiigid maale
  • Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
  • Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas
  • Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
  • Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe
  • San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki:

keisrinna Theodora õuedaamidega

keiser Justinianus õukondlastega

  • Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora
  • 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal
  • Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid
  • Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus
  • Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel – ikonostaasil
  • Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias
  • Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast
  • Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema
  • See sattus Venemaale 11.-12. saj
  • Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
  • Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis
  • 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg
  • Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele
  • Islam mõjutab ka õigeusku
  • Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis
  • Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval
  • Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist
  • Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis
  • Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga
  • Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks
  • Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda
  • Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik
  • Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
  • Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit
  • Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise – ristkuppelkirik
  • Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit
  • Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco
  • See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt
  • Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal
  • 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
  • Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut
  • Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid
  • Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana)
  • 1204. a vallutavad Lääne-Euroopa ristisõdijad reeturlikult Bütsantsi
  • Pool sajandit on Bütsants ristisõdijate valduses (nn Ladina Keisririik)
  • 13. saj II poolel kreeklased taastavad Bütsantsi
  • Algab Palaiologoste dünastia valitsemisaeg
  • Nende valitsusajal ilmub uus ohtlik vaenlane – türklased-seldžukid
  • Suuri ehitustöid enam ei toimu
  • Riik on tublisti väiksemaks muutunud, lakkamatud sõjad türklastega
  • Uued ilmingud on aga bütsantsi maalikunstis
  • Maalikunstnikud püüavad edasi anda nüüd ka loodust, proovitakse luua perspektiivi
  • 14. saj keskpaigas muutub olukord väga kriitiliseks ja bütsantsi kunstnikud põgenevad mujale
  • Väga kõrgel tasemel oli kogu keskajal bütsantsi miniatuurmaal
  • Miniatuurmaal – käsikirjaliste raamatute kaunistamine joonistustega
  • Miniatuurmaalidest on tuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat)

v