KUNSTIAJALUGU 3

5. Bütsantsi kunst

• Bütsants oli Rooma uue pealinna Konstantinoopoli kreekapärane nimetus
• 395. a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks

• Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks
• Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks
• Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias
• Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased

• Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega:

• Bütsantsi kunst on tugevasti mõjutanud õigeusumaade kunsti (Venemaa, Bulgaaria, Serbia, Rumeenia, Armeenia, Gruusia)
• Bütsantsi kunstist oli mõjutatud ka keskaja Itaalia kunst, kuna Lõuna-Itaalias olid Bütsantsil kuni 12. saj suured valdused
• Ka Itaalia renessansskunstis võib näha tugevaid Bütsantsi mõjusid: tsentraalehitised, eredad värvid ikoonimaalis jne

• Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia
• Türklased on teinud sellest kirikust nüüd oma mo?ee ja ehitanud külgedele neli minaretti
• Hagia Sophia ehitati Justinianus I valitsemisaja alguses
• See on omapärane tsentraalkirik
• Seal on püütud ehitada kuplit ristkülikukujulise pikihoone kohale
• On püütud ehitada basiilikat suure kupliga
• Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes
• Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku
• Arhitektid lahendasid probleemi nii, et ehitasid ühe suure ja kaks poolkuplit
• Kõrgemat kuplialust nimetatakse tambuuriks

• 6. saj ehitati mitmeid kauneid kirikuid ka Ravennasse
• Justinianus tegi meeleheitliku katse taastada Rooma riiki
• Ta vallutas tagasi Itaalia, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Hispaania
• Ravnnast sai Itaalia asehaldurkonna pealinn
• Sel ajal tuletas Ravenna meelde Veneetsiat – asus mere ääres saarte peal
• Tänapäeval on meri 5-6 kilomeetrit taandunud
• Ravenna sadamasse ehitati suur basiilika Sant Apollionare in Classe
• Apollionarus oli Ravenna kaitsepühak
• Selle kiriku juures on omapärane suur kellatorn kampaniil, mis ehitatakse eraldi kiriku kõrvale
• Ravennas on ka väike tsentraalehitisena rajatud San Vitale kirik
• Ka temal on kampaniil ning see on ehitatud kaheksanurksena
• San Vitale kirik on kuulus oma suurte värviliste mosaiikide pooles
• Mosaiik – värvilistest kividest või klaasitükkidest moodustatud kunstiteos
• Kaugelt meenutavad mosaiigid maale
• Mosaiikidega on enamasti kaunistatud põrandaid, kuid ka seinu
• Mosaiigid tekivad juba hellenistlikul ajastul Kreekas
• Eriti populaarsed olid need Bütsantsis
• Seinamosaiike on Bütsantsis aga vähe
• San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki:

• Keiser Justinianuse valitsusaja lõpul mängis riigijuhtimises tähtsat osa tema noor abikaasa Theodora
• 6. saj tekib Bütsantsis ka ikoonimaal
• Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid
• Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus
• Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel – ikonostaasil
• Väga tuntud on Monreale kiriku mosaiigid ja seinamaalid Sitsiilias
• Need pärinevad Makedoonia dünastia valitsemisajast
• Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema
• See sattus Venemaale 11.-12. saj
• Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi
• Tänapäeval asub see Moskvas Kremlis või mõnes muuseumis

• 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg
• Bütsants kaotab suuri valdusi pealetungivatele araablastele
• Islam mõjutab ka õigeusku
• Islamis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine kunstis
• Seda keeldu järgivad islamiusulised ka tänapäeval
• Ka osa õigeusu vaimulikke nõuab ikoonimaali keelustamist
• Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis
• Pilditüli lõpeb ikoonimaali pooldajate võiduga
• Ikoonimaali pooldajaid nimetati ikonoduurideks, vastuseisjaid ikonoklastideks

• Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda
• Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik
• Neid ehitati juba alates 6. saj, kuid siis olid nad haruldased
• Kiriku katusele ehitatakse viis kuplit
• Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise – ristkuppelkirik
• Keskel on üks kõrgem kuppel, seda ümbritsevad neli madalamat kuplit
• Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco
• See ehitatakse 10.-11. saj bütsantsi ehitusmeistrite poolt
• Palju ristkuppelkirikuid on ehitatud ka Vana-Venemaal

• 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
• Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut
• Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid
• Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana)