Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerika troopikas. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Selleks ajaks, kui Amazonas suubub merre, on tema vesi muutunud väga sogaseks, sest jõgi kannab endaga kaasa hulgaliselt setteid. Kuuma ja niiske troopilise kliima tõttu leidub Amazonases ja selle ümbruses hämmastavalt mitmekesiseid taimi ning loomi.

Hiiglased

Palavusest ja vee ning toidu küllusest tingituna omandavad Amazonase taimed ja loomad tihti hiiglaslikud mõõtmed.

Kapibaarid on maailma suurimad närilised. Nad on vaikseloomulised loomad, kes elavad rühmadena koos ja toituvad taimedest.

Amazonase viktooria lehtede läbimõõt võib olla kuni kaks meetrit.

Arapaimad kuuluvad maailma suurimate mageveekalade hulka. Usse ja surnud kalu süües lamavad nad vaikselt jõepõhjas.

Liikumine vee all

Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid.

Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad nagu nahkhiired välja ultrahelisid ning võtavad vastu objektidelt (toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt) peegelduvat kaja.

  

Kasutatud kirjandus:

Laste Looduseentsüklopeedia, Leslie Colvin, Emma Speare, lk 94-95.

Amazonas