| ARHEOLOOGILISED
UURIMISTÖÖD LÄÄNEMAAL
Vanim teade 1685. aastast Järise külast. See oli 11. sajandi II poole euroopa ja araabia müntide hõbeaare. Vanim kaevamine 1839. aastal Fr. Kruse Kullamaa maa-alune kalmistu. Jaan Jung 1890. aastal I üle-eestiline arh.mälestiste registreerimine. A. Laikmaalt 97 teadet ja Kõmsilt Aadu Reimannilt 57 teadet. Enne I Ms Adolf Friedenthal korraldas 1914. aastal KÕMSI kalmete proovikaevamise. Kuna varem oli lähedusest leitud hõbetau`seeringuga valjanaaste. Rahvas nimetab kohta Kalmete Pea. See oli 11. –13. sajandi kalmistu ala. Leiti põletatud ja põletamata matuseid. Esemetest hoburaudsõlgi, sõrmuseid, ehtenaaste, nuge, hobuse suuraudade katkeid… Arvati 11. sajandisse leiud. Kaevati veel 250 meetrit eemal kalmekünkal, sealt leiti põletatud inimluid ja jämeda koostisega savinõude kilde, nöörornamendiga kaunistatud. Metallesemetest karjasekeppnõel, noatükk, need leiud arvati ekslikult 6. – 8. sajandisse. 1920.a. A:M:Tallgren korraldas II arh. mälestiste registreerimise. I sellealane seadus 1925.a. -- --1102 mälestist riikliku kaitse all üle Eesti. Koguteos ,,Läänemaa,, 1942.a. Harri Moora kirjutas esiajaloost põhjaliku ülevaate selle kandi kohta. 1964.a. 1976 arh. mälestist kaitse all, neist 120 Läänemaal. Vello Lõugas uuris KÕMSILT pärit Friedenthali leide, jõudis järeldusele, et need pärinevad 1.---4. sajandist p.Kr., seega rooma rauaajast, sellest perioodist polnud varem andmeid teada!
1969…1972. kaevati Kõmsil lahti esimesed tarandkalmed Läänemaal, samuti uuriti põhjalikult 11. – 13. sajandi kalmevälja ja põllukivihunnikuid. Seal kaevati ka veel 1979…1981.
TARANDKALMED Esiajaloos on vanimad matmise kohad kangurkalmed, neile järgnevad kivikirstkalmed, milledest arenesid Läänemaal tarandkalmed. Läänemaa on tarandkalmete väljakujunemise piirkond! Siin hakati taranditesse matma varem kui mujal Eestis. Tarandkalme ehitus kujunes välja sajandi jooksul. Varased tarandid paiknesid üksikult ja olid vähem korrapärase nelinurga kujuga. Tarandkalmed on ristkülikukujulise põhiplaaniga matusepaigad. Tarandiks nimetatakse suurematest kividest, kas raud- või paekividest, matmisala piiri. Meenutavad lahtikaevatult madalat kiviaeda. Laius võib olla 1…5 meetrini, pikkus 2…3 kuni 10…12 meetrini. Tarandid paiknevad maastikul põhja-lõuna suunaliselt pikkuse järgi. Iga järgmine tarand ehitati eelmise külge kasutades, välisääred olid sirged. Nii laienes matmisala ida-lääne suunas piklikuks. Tarandite arv võis kasvada kuni12…14. Surnud maeti tarandi sisse, kaeti mulla ja kividega. 1. sajandil maeti põletamata, hiljem nõrgalt põletatult, lõpuks tugevalt põletatult. Põletati kohapeal, kaevamistel leiti, et muld oli tahmane. Põletamata luud hävivad, on tumepruunikaskollased, nõrgalt põletatud on punakaslillad, põletatud on valged. Kõmsi kalme jäeti maha 3. sajandi algul. Viimased tarandid on väiksed, keskmine e. esimene oli suur ---- siit võib järeldada kogukonna allakäiku, hääbumist. Matused on omavahel segunenud, panuseid on raske eristada.
PANUSED Pronksist käevõrud, spiraalsõrmus, karjasekeppnõelad pronksist ja rauast, keraamikakillud. Keraamikal nöörornament, nõude kilde on leiumaterjali hulgas kõige rohkem. Kuna killud leitakse laialipaisatul, siis võidi nõusid ka rituaalselt purustada. Tööriistadest on leitud noakatkeid. Kõmsilt on leitud haruldasi võõrapäraseid esemeid. Azuurne pronksist lehekujulise ehtenõela pea, küljes jupike rauast vart. Ese on pärit Dnepri- Okaa elanike asualalt umbes 2000.aastat tagasi, kõige kaugemal loodest leitud selle kultuuri ehe. Kõmsi suurest tarandkalmest leiti 2 pronksist kaelavõru, kujult ümara kaareristlõike ja laiade lamedate otstega, samuti 3 pronksist ehtenaastu. Praeguseks on Kõmsil näha taastatud väike tarandkalme, millel on tähis juures, samuti on vaatamiseks jäetud tarandkalmete väljal tarandid. KIRJANDUS: V.Lõugas, J.Selirand. Arheoloogiga Eestimaa teedel.
Tallinn 1988. Koostas Marje Loide aprillis, 2000.a. |