New Yorgist mitte nii väga kauges Neptuni linnas sündinud Danny Michael DeVitost pidi suurena saama juuksur. Pikaks ta ei kasvanudki, suureks kinomeheks aga küll. Tema loomingust on seni kriitikutest rohkem vaimustunud vaatajad. Ametlik tunnustus piirdub vaid Emmy ja Kuldgloobuse preemiaga ammuse rolli eest teleseriaalis Taxi (Takso), 1978. Ometi on see väike tulesäde kaasa mänginud mitmeski 20. sajandi teise poole tippfilmis. Ta esimene bravuurosa oli Miloð Formani väärtfilmis One Flew Over the Cuckoo’s Nest (Lendas üle käopesa), 1975, mis võitis viis Oscarit. Tollal veel tundmatu DeVito mäng oli nii veenev, et paljud pidasid teda vaimuhaigeks, kes filmis kaasa tegi. Rolli sai ta tänu kunagisele toakaaslasele draamakoolis Michael Douglasele, kes oli Formani filmi produtsent. Siis algas ülimenukas seriaal “Takso”, mida tehti mitu hooaega. Oma esimese filmi lavastas Danny DeVito 1984. aastal. The Ratings Game (Telesõda) oli vaimukas satiir pelgalt reitingutele orienteerunud telemaailmast. Filmis mängis naispeaosa Rhea Perlman, kellega DeVito on abielus aastast 1982. Neil on kolm last. Silmipimestav oli DeVito esimene ühisfilm Arnold Schwarzeneggeriga Twins (Kaksikud), 1988, milles suur Arnold tõestas, et on võimekas näitleja ning nakatav koomik. Michael Douglasega tegi Danny DeVito oma neljanda lavastajatöö, filigraanselt elutarga traagilise abielukomöödia The War of the Roses (Rooside sõda), 1989. Produtsendina debüteeris DeVito tõsielufaktidel põhineva filmiga Hoffa, 1992, milles lavastajana ise Jack Nicholsoni kõrval ka kaasa mängis. Veenev film kandideeris küll neljale Oscarile, kuid võitu ei toonud. Tema tootmisfirmas Jersey Films tegi Quentin Tarantino legendaarse filmi Pulp Fiction, 1994, mis võitis Cannes’i festivalil peapreemia ning tõi Tarantinole ta ainsa Oscari, käsikirja eest. Roald Dahli tuntud lasteraamatu “Matilda” ekraniseeringus (1996) tegi lavastaja DeVito ettepanekul taas kaasa ta naine Rhea Perlman. Viimasel ajal on Danny teinud sama palju filme produtsendi kui näitlejana. Tema firmas tegi oma menufilmi Man on the Moon (Mees Kuul), 1999, Miloð Forman, kes aastate eest andis näitlejale ta esimese tipposa. Kunagist tippkoomikut Andy Kaufmani mänginud Jim Carrey teenis Kuldgloobuse, Forman tunnistati parimaks lavastajaks Berliini festivalil. Danny DeVitol oli lootusi esimest korda Oscari preemiani jõuda menufilmi Erin Brockovich, 2000, produtsendina, kuid preemia sai vaid Julia Roberts. What’s the Worst That Could Happen? (Halvim, mis võinuks juhtuda) on komöödia. Koos Gene Hackmaniga tegi Danny kaasa oma vana kolleegi David Mameti krimidraamas The Heist (Tormamine). Pärast kuueaastast vaheaega on Danny DeVito taas lavastamas. Death to Smoochy (Surm Smoochy’ile) on naljafilm, milles peaosa mängib Oscari-näitleja Robin Williams. Nimiosaline on aga ninasarvik.

Danny DeVito filme:

Lendas üle käopesa

Kaksikud

Rooside sõda

Kalliskiviromaan

Junior

Dreams of Glass

The Money

Terms of Endearment

Ruthless People

Get Shorty

Living out Loud

Drowing Mona

Throw Momma From the Train