JOHANN SEBASTIAN BACH

REFERAAT MUUSIKAST

KOOSTAJA: JANE PEDA
KLASS: 10A

 

 

ÜLENURME 2003

JOHANN SEBASTIAN BACHI ELULUGU

Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis.

Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.

Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.

Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis.

Oma eluajal sõltus Bach teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui Bach elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega.

JOHANN SEBASTIAN BACHI LOOMING

Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas Bach ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale.

Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega.

Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.

Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4 lühimissat, 2 oratooriumi ning motette ja laule.

Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse “Hästitempereeritud klaveri”, mille esimene osa ilus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. “Hästitempereeritud klaver” (HTK) sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK kuuluvad Bachi klaveriloomingusse “Prantsuse süidid” (6), “Inglise süidid” (6), “Kromaatiline fantaasia ja fuuga”, kogu “Klaveriharjutused”, inventsioonid, sümfooniad, sonaadid, kapritšod, fantaasiad jm. Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud.

Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja “Brandenburgi kontserdid”, mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat.

KASUTATUD MATERJALID

  1. Entsüklopeediline teatmeteos “Klassikaline muusika”, peatoimetaja Robert Ainsley, Varrak 2000
  2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) nr. 1 “A- CENT”, Tallinn, Valgus 1985
  3. Kasutatud on ka muusika- ja muusikaajaloo konspekte