Samblad

 

 

   Samblad on väikesed taimed, mis elavad enamasti hästi niisketel aladel. Neile meeldib ojakese, järve või allika ümbrus. Parasvöötme metsades ja mõnedel mägialadel katavad samblad suuri pindu, jättes mulje tohutu suurest rohelisest vaibast.

   Samblad olid koos sõnajalgadega esimesed taimed, mis asustasid Maad siis, kui samblikud olid loonud esimese mullakihi. Kuigi sellest on möödunud sama palju aega, kui on kulunud inimese tekkimiseks, ei ole sammalde ehitus veel täielikult kohastunud maismaaeluga. Üks peamisi põhjusi on see, et taime kattev väliskiht on väga õhuke ja vesi aurub taimest väga kergesti. See sunnib samblaid elama paigus, kus õhk ja muld on piisavalt niisked. Siiski on olemas ka niisuguseid liike, millel on õnnestunud kohastuda üsna kuivade elupaikadega: nad püsivad põua ajal puhkeolekus ja ärkavad ainult vihmade järel. Mõned samblaliigid elavad aga hoopis vees ja kasvavad jõgedes ning järvedes.

   Üldiselt katavad samblad väikesi pindu kividel, puutüvedel või maapinnal, kuid mõnel juhul võivad nad moodustada metsa all tohutu suure rohelise vaiba.

   Kui vaatad tähelepanelikult mõnda sammalt, siis võid näha, et tegemist on tillukese taimega, millel on palju väikesi varsi. Varte küljes on tavaliselt piklikud, kuid üsnagi erineva kujuga lehed. Kõik oleneb sellest, mis liigiga on tegemist. Kui tõmbad sambla maast üles, siis näed väikesi juuri, millega ta aluspinnale kinnitub. Kindlasti pea meeles seda, et sammalde lehed, varred ja juured pole võrreldavad kõrgemate taimede ja vastavate organitega. Sammaldel on need palju lihtsama ehitusega: neil puudub enamik lehele, varrele ja juurele iseloomulikke osi.

   Mõnel aastaajal ilmuvad sammaldele pruunikad või punakad moodustised. Kui neid luubiga vaatad, siis näed, et tegu on pika varrega, mis lõpeb ümardunud või pikenenud laiendiga. Moodustist nimetatakse sporofüüdiks ja selle ülesandeks on tekitada spoore ehk eoseid. Kui sporofüüt on valminud, siis eoskupar avaneb, eosed vabanevad ja levivad tuulega. Kui eosed langevad sobivasse kohta, siis idanevad ja hakkab kasvama uus sammal.

   Samblad suudavad elada paikades, kus mullakiht on väga õhuke. Paljudel juhtudel moodustavad nad taimkatte teise staadiumi, mis tekib kaljule pärast seda, kui samblikud on seda veidi murendanud. Õige mitmes ökosüsteemis on maapinda kattev samblavaip väga oluline tegur vältimaks niiskuse ja viljaka mulla kadumist. Samblad on kui kaitsekiht, mis tõkestab kuivamist ja erosiooni.

 

Fakte:

 

·        Väga niisketes metsades võivad puutüved olla üleni samblaga kaetud.

·        Maailmas esineb umbes 24 000 liiki samblaid ja maksasamblaid.

·        Samblad aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas.

 

 

Kasutatud kirjandus

 

 

1.      Teatmeteos “Axis”

2.      Teatmeteos “Looduse entsüklopeedia”