| Koostaja: Melany
SOOME VABARIIK
Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18 eluaastast. Riigipea on president. Riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17 juuli 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. SOOME VÄLISPOLIITIKA Pärast seda, kui Soome hoidis külma sõja ajal suhteid Nõukogude Liidu ja lääneriikidega hoolikalt tasakaalus, otsustas Soome, et tema rahvuslike huvide seisukohast on oluline koostöö Lääne-Euroopaga. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on tal nüüd ka vaatlejastaatus WEU juures. Lähtudes ajaloolisest ja geograafilisest tegelikkusest, hoiab Soome valitsus Venemaaga suhteid. SOOMLASED Lõviosa rahvastikust on etnilised
soomlased. 93% kõneleb emakeelena soome keelt, 5,8% peab emakeeleks rootsi keelt. Nii
soome kui rootsi keelel on Soomes riigikeele staatus. Erinevalt teistest Skandinaavia
riikidest on Soomes suhteliselt vähe võõrtöölisi ja põgenikke. Vaid 1,2 %
rahvastikust ei kuulu ei soomlaste ega rootslaste hulka ja suurema osa neistki moodustavad
põlislaplased ehk saamid Põhja-Soomes. SOOME RIIGI LIPP
GEOGRAAFILINE ASEND Soome Vabariik on riik, mis asub Põhja-Euroopas. Soome asub Euroopa maailmajaos põhja osas, Euraasia mandril. Soomet loetakse Islandi järel teiseks põhjapoolseimaks maaks, kuna neljandik Soomest jääb polaarjoonest põhja poole. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Soomele ei kuulu enam pisuke rannariba Põhja-Jäämere ääres selle-annekteeris Nõukogude Liit. Soomes on siiski jõgesid, mis suubuvad Põhja-Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Servariigid: Norra 729km, Rootsi 586 km, Venemaa 1, 313 km. Rannajoon 1,126 (väljaarvatud saared ja ranna sälgud). Soome suurim ulatus põhjast lõunasse on 1160 km, idast läände 540 km. Soome kogu pindala on 337,030 km² sellest vett 31, 560 km² ja maad 305, 470 km². Võrdlus teise riigiga: Soome on veidi väiksem, kui Montana. Soome geograafilised koordinaadid 64 00 N, 26 00 E. LOODUSTINGIMUSED Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja lõpuks Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on etniliselt võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, Lääne–Soome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Lääne-Soome: Soome läänerannik on väga liigestatud ja saarterohke. Pyhajärvi, Näsijärvi ja Päijänne koos oma lähiümbrusega moodustavad Lääne-Soome järveregiooni. Soomele kuuluvad samuti kümned tuhanded saared Läänemeres (176 584 saart), enamus nendest saartest on asustamata. Soomes on läänes järveregioon ( 187 888 järve). Kui sellele lisada Saimaa, Euroopa suurim järveregioon, saab rääkida Järve-Soomest. Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon, millest suur osa asub Soomes. Lapimaal on metsik ja avar loodus. Soome Vabariigi kõrgeim punkt- Halti tipp(1 328m) asub Enontekiö loodeosa. Loodus varad: puit, vask, tsink, raua maak, hõbe. Soome peamine loodusrikkus on mets. Ärimets katab 65% Soome maa-ala ja puidutooted moodustavad ekspordi väärtusest 40%. Soomes ei leidu naftat, küll aga on seal märkimisväärne hüdroenergiavaru. Tööstuse suure energia tarbe katab peamiselt soojus- ja tuumaelektrijaamade toodang. Maa kasutus: Põllumaa: 8% Metsamaastik ja mets: 76% Midagi muud: 16% (1993 est.)
SOOMELE KOHANE KLIIMA Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on suvi mõõdukas ja lühike, talv aga külm. Aasta keskmine temperatuur on Helsingis 5ºC.
MAJANDUS Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta 18 850 $ Maksebilanss 1,1 mrd$ Inflatsioon 0,4% Tööpuudus 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. AJALOOLINE ÜLEVAADE SOOME MAJANDUSES Soome on arenenud tööstusriik, mille majanduse kiire areng jätkub ka tänasel majanduse globaliseerumise ajajärgul. Kuni eelmise sajandi keskpaigani oli Soome valdavalt põllumajandusliku tootmisega maa. Tööstuse kiire areng sai alguse eelmise sajandi teisel poolel kui hakkasid arenema metsatööstus, veidi hiljem ka tselluloosi- ja paberitööstus, mis on Soome majanduse üheks alustalaks tänaseni. Eelmise sajandi teisel poolel hakkasid arenema ka Soome muud tööstusharud. Sellesse perioodi langeb samuti Soome majanduse tänase lipulaeva Nokia asutamine, mis tollal tegeles siiski sootuks erinevate tööstusharudega kui on ettevõtte tänane profiil. Sarnaselt teiste Euroopa riikidele tõi majanduses tagasi löögi II Maailmasõda. Soome olukorda võrreldes mitmete teiste riikidega halvendasid ka Nõukogude Liidule makstud reparatsioonid. Siiski sai juba 1950. aastatel alguse majanduse kiire areng, mis kestis kuni 1970. aastate keskpaigani. Uus ja kiire majanduskasv sai alguse 1980. aastate algul kui kasvas kaubavahetus Nõukogude Liiduga. Uus majanduskriis saabus NL kokkuvarisemisega. Lisaks “idakaubanduse” vähenemisele oli oma mõju siis ka maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisel ja fiskaalpoliitilisel muutusel. Siiski väljus Soome majanduskriisist suhteliselt kiiresti. Äralangenud Nõukogude turu asemel suudeti hõivata uusi turge Kagu-Aasias, samuti ka Euroopa Liidus ja Ameerikas. Uute turgude leidmine sai võimalikuks eelkõige tänu heale konkurentsivõimele ja eksporti toetavale majanduspoliitikale. Positiivselt on mõjunud liitumine Euroopa Liiduga. Edu on toonud panuse tegemine kõrgtehnoloogia arendamisele. Kõrgtehnoloogia arengu eelduseks on olnud teadus- ja arenduskulutused 3% SKP-st, millest rohkem kulutatakse OECD liikmesriikidest vaid Rootsis. Kõrgtehnoloogilise toodangu ekspordi osakaalult (protsent koguekspordist) on Soome OECD liikmesriikidest peale USA-d ja Jaapanit kolmas. MAJANDUSKASV Viimase kümne aasta jooksul on Soome majandus läbinud terve majandustsükli. Eelmise kümnendi alguses (1990-93) oli Soome peale Nõukogude Liidu turu äralangemist tõsises majanduskriisis. Nimetatud perioodil langes Soome SKP 9,9%, mis on suurim langus OECD riikides. Kümnendi keskel väljuti majanduskriisist ja alates 1994. aastast on Soome majanduskasv olnud jätkuvalt positiivne. Selle tulemusel jõudis Soome SKP aastaks 1996 kriisieelsele tasemele. Perioodil 1994-1999 on soome iga-aastane majanduskasv olnud vahemikus 3,5%- 6,3%. Suurima majanduskasvuni küündis Soome majandus nimetatud perioodil 1997.aastal kui majanduskasv küündis 6,3%-ni. Aastatel 1998-1999 majanduskasv aeglustas mõnevõrra, mille peamise põhjusena tuuakse esile maailmamajanduse konjunktuuri halvenemist ja Aasia kriisi mõju. Kuigi samasse perioodi langes ka Venemaa majanduskriis, loetakse Vene kriisi mõjusid suhteliselt väikeseks. Suuremad tagasilöögid ilmnesid vaid toiduainetetööstuses ja transpordis. Kuigi aastal 1998 kasvas majandus 5,0% ja aastal 1999 vaid 3,5%, peetakse Soome väljavaateid majanduskasvu jätkumiseks edukateks. Aastaks 200 Prognoositi Soomele 4-6% majanduskasvu ja üle 4% kasvu prognoositakse ka järgnevateks aastateks. OECD riikidest on Soome kiireima majanduskasvuga riik peale Iirimaad. Soome majanduskasvu oluliseks eelduseks on Soome ekspordi jätkuv kasv. Ekspordikasvu põhjuseks peetakse Soome head konkurentsivõimet, millele on aidanud kaasa euro nõrgenemine, ja eksporditurgude kasvu. Soome majanduskasvu veduriks on jätkuvalt elektroonikatööstus ning metsatselluloosi ja paberitööstus. Rahvusvaheliste institutsioonide hinnangul esineb Soome majanduses siiski probleeme, mis võivad majanduskasvu pidurdada. OECD näeb kasvu pidurdamise võimalike põhjustena eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudust elektroonikasektoris ja võimsuste ammendumist tselluloosi- ja paberitööstuses. Tulenevalt investeeringute kasvust ei kujune tootmisvõimaluste ammendumine siiski suureks probleemiks. Peamise probleemina nähakse eelkõige tööjõukulude kiiremat kasvu kui konkureeritavates riikides, mis viib ekspordikasvu aeglustumisele ja selle kaudu vähendab järgnevatel aastatel ka Soome majanduskasvu. Ekspordikasvu aeglustumisel ja selle kaudu majanduskasvu aeglustumisel on oma osa ka tooreinehindade ja impordihindade (eelkõige kütusehindade) kasvul. Ka IMF tõdeb, et jätkuvalt on probleeme, mis nende lahendamisega viivitamise korral ohustavad pikaajalist majanduskasvu ja pidurdavad toimetulekut halveneva demograafilise olukorraga. Probleemidena nimetab IMF madalat tootlikkuse kasvu ( v.a. elektroonikasektor) ja kõrget struktuurset tööpuudust. Kuna traditsioonilistes sektoris on kasv toimunud eelkõige senise tööjõu suurema ärakasutamise kaudu, siis struktuurne tööpuudus lõikab selle kasvuteguri ära ja ohustab selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) MAJANDUSE STRUKTUUR Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga sektoriteks elektroonikatööstus ning metsa- ja paberitööstus. 1999. aastal oli toodangukasv elektroonikasektoris 24,3%. Metsa- ja paberitööstuses oli aastane kasv küll vaid 3,4%, kuid tingitud oli see eelkõige langusest aasta esimesel poolel. Nii 1999. aasta teise poole kui ka 2000. aasta kasvunäitajad on Soome metsa- ja paberitööstuse puhul kõrgemad kui majandusevõi tööstuses tervikuna. Tööstustoodangu kasv on valdavalt saavutatud ekstensiivse kasvu arvel. Oluline tootlikkuse kasv on toimunud eelkõige elektroonika ja muu tehnoloogia sektoris. Traditsioonilises majanduses oli tootlikkuse kasv 1999. aastal vaid 1,3%. Suurimad rahvusvahelised majandussektorid Soomes on metalli- ja elektroonikatööstus ning metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus. Ülejäänud majandusharud on suunatud rohkem siseturule ning võivad seoses turgude suurema avatuse ja globaliseerumisega elada üle olulisi muutusi. Elektroonikatööstuses on olulisim ettevõtte Nokia Oyj, kelle osaks hinnatakse Soome 1999. aasta 3,5% majanduskasvust 1,25% kasvu. Põllumajanduse toodang ja kalapüük müügihindades on kõikunud sõltuvalt ilmastikuoludest ja on aastatel 1990-1998 langenud 1,9%. Ehitustegevuses saabus madalseis hiljem kui majanduses tervikuna. 1996-1999. aastatel järgnes sellele tõus, kuid 1990. aasta tase pole veel saavutatud.
MAKSUTASE Üheks Soome majanduse probleemiks on kõrge maksutase. Kuigi maksutase on viimastel aastatel jätkuvalt langenud, on Soome maksutaseme poolest OECD riikidest kolmas peale Rootsit ja Taanit. Maksetaseme vähendamist nähakse ühe võimalusena struktuurse tööpuuduse vähendamisel. Soome Panga andmetel oli Soome maksutase 1999. aastal 45,7% SKP-st. Aastaks 2002 prognoositakse maksutaseme langust 43,9% SKP-st. Maksude vähendamise vajadust on aktsepteerinud enamik Soome majanduses ja poliitikas esindatud jõude ja maksude mõõduka alandamise lubas sisaldub ka Soome valitsuse programmis. Mitmed rahvusvahelised organisatsioonid peavad vajalikuks siiski suuremat maksude alandamist kui näeb ette Soome valitsuse programm. Näiteks suhtub IMF kriitiliselt Soome valitsuse kavasse vähendada tulumaksu eelkõige madalamate sissetulekute pealt, vaid peetakse õigemaks tulumaksu vähendamist kogu palgaskaala ulatuses . VÄLISKAUBANDUS Soome majanduse kriisist väljumise üheks eelduseks oli ekspordi ümberorienteerumine ja uute turgude leidmine. Tänase päeva seisuga läheb üle poole Soome ekspordist Euroopa Liitu. Tähtsaks turuks on ka USA ja arenevateks eksporditurgudeks Kagu-Aasia riigid, eelkõige Hiina. Soome suurimad ekspordipartnerid 1999. aastal olid Saksamaa (13,0% kogu Soome ekspordist), Rootsi (10,0%), Suurbritannia (9,1 %), USA (7,9%), Prantsusmaa (5,3%), Holland (4,4%), Venemaa (4,1%), Itaalia (3,8%) ja Eesti (3,0%).
KASUTATUD KIRJANDUS:
|
Soome riigi lipp
kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol
pärineb Taani kuninga Valdemar II (1170 – 1241) aegadest, kes kuuldavasti nägi risti
ilmuvat taevavõlvile ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna
kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, s.o samal ajal, kui soome keel
tunnistati riigikeeleks. Sinine värvus tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis
sajab maha viieks kuuks aastas.