Sõprus – see sõna tähendab palju enamat, kui sellest esmalt aru saada. Inimesed, kellega koos tegutsetakse, moodustavad sõpruskonna. Sõpruskondi liidavad harilikult ühised huvid või sarnane mõttelaad. Paljud sõpruskonnad moodustuvad samasoolistest noortest. Ajapikku poiste- ja tüdrukutevahelised suhted teisenevad ning sõpruskonnad lagunevad ja asenduvad uutega. Samas võib sõprus kesta kogu elu, sest sõprustunne püsib hoolimata sellest, kus sõber parasjagu viibib.

Sõprus on vaba meeldivussuhe ning seda ei tohiks ajada segamini kohustusega. Tõeline sõprus on inimese jaoks suur rikkus, milles peitub tohutu jõud ja rõõm.

Sõbra tähtsaim omadus on see, et ta on olemas. Igaühel on hetki, mil tahaks rääkida oma muredest ja mõtetest. Seepärast on hea , kui sul on sõber, keda saab usaldada. Sõbra seltsis võid alati olla sina ise.

Sõprus tähendab eelkõige usaldust ja vabadust. Sõprus aitab ka üheskoos midagi põnevat ette võtta ja nii uusi eneseväljendusviise leida.

Sõprus sünnib vastastikku.. Head sõbrad õpivad teineteist mõistma juba poolelt sõnalt. Õige sõber ei ole sinuga üksnes siis, kui sul hästi läheb, vaid jääb sinu kõrvale ka katsumustes, õnnetustes ja argimuredes. Sõber teab ja mõistab sinu puudusi ja voorusi. Sõber on see, kes hoolib sinust ja soovib sulle head, rõõmustab koos sinuga, kui sa oled õnnelik, ja lohutab kui midagi on halvasti, annab sulle juurde eneseusaldust, kui seda ei jätku. Kuid sõber ei kiida ka kunagi üleliia või põhjuseta- ta ütleb sulle, kui oled enamaks suuteline.

Sõber võib sulle ausalt tunnistada, kui ta sind kadetseb, ehkki ta ei soovi sulle selle pärast veel halba.

Öeldakse, et sõprus on nagu lill- seda tuleb hoida, kaitsta ja kasta, et ta õitseks.

KASUTATUD KIRJANDUS:

“Õpimime suhtlema!” - õpik 6.klassile –Tallinna koolibri 1998