|
Uisutamine Martin Külvik, 7a, MHG 17.veebruar 2003 Uisutamine on üsna vana talispordiala, mille õppimine harrastaja tasemel nõuab vaid elementaarset tasakaalutunnetust. Uisutamine jaguneb omakorda kaheks suuremaks alaks: rulluisutamine ja klassikaline uisutamine metallist jalasega uiskudega. Iluuisutamine: Iluuisutamine on olümpiamängude vanim taliala. Esimene EM toimus 1891., MM 1896. Alguses oli kavas vaid meeste üksiksõit. Naised said oma võistlusklassi alates 1906. aasta MM-ist. Paarissõidu MM-tiitli pärast on võisteldud 1908. aastast. 1911. aastal toimunud ROK-i XII istungil Budapestis üllatas itaalia krahv d'Usseauc ROK-i liikmeid ettepanekuga korraldada olümpiavõistlusi ka talialadel ning soovis näha mõningaid talialasid juba 1912. aastal Stockholmi mängude kavas. Rootsi esindaja reageeris ettepanekule raevukalt ja teatas, et 1913. aastal korraldatakse Rootsis järjekorras juba neljandad Põhjamaade mängud ning seega pole olümpia raames talialadel erilist mõtet võistelda. 1913 võttis 1916. aasta Berliini olümpiamängude korralduskomitee kavva ka talialad: ilu- ja kiiruisutamise, jäähoki ning 12 ja 50 km murdmaasuusatamise. Sõja tõttu need mängud ei toimunud. Kuid iluuisutamine juba oli ka 1908. aastal Londonis suveolümpiamängude kavva kuulunud. 12. - 14. juunil 1922. aastal pidas Prantsusmaa olümpiakomitee nõu oma maa suusa-, uisutamise ning jäähoki rahvuslike liitudega ja võttis vastu otsuse korraldada 1924. aastal Chamonix's rahvusvaheline talispordinädal. 1926. aasta mais ROK-i XXIV istungil Lissabonis kinnitati ametlikult otsus Chamonix' talinädala nimetamise kohta I taliolümpiamängudeks. 29. jaanuar 1924 jagati esimesed olümpiamedalid sellel alal. Chamonix's olid naiste üksiksõidus võitja osas kõik seitse kohtunikku üksmeelsed ja asetasid esikohale viimased aastad ala valitsenud kahekordse maailmameistri austerlanna Herma Planck-Szabó. Teiseks jäi ameeriklanna Beatric Loughran. Kaheksas ehk viimane oli alles mängude noorim osavõtja, 11-aastane Oslo tüdruk Sonja Henie. Tema viimaseks jäämises polnud süüdi niivõrd oskuste puudumine, kuivõrd võistluskava rikkumine. Pärast 3-minutilist esinemist ununes tütarlapsel edasine kava ja ta pidi sõitma poordi juurde isa käest abi otsima.
Iluuisutamine on ameeriklaste seas hoki kõrval vaadatuim talispordiala, mängudele oli meelitatud lähema ja kaugema aja kuulsusi. Nii osales Lake Placidis ka ligi veerand sajandit tagasi Innsbruckis (1976) naisüksiksõidus olümpiakulla võitnud Dorothy Hamill (43). “Mulle on see tõeline väljakutse,” tunnistas viimati aastaid tagasi võistlustel osalenud ameeriklanna. “Aga mu võitlusvaim on alles.” Hamillil tuli teiste seas konkureerida hilisemate olümpiavõitjate Oksana Baiuli ja Katarina Witti ning maailmameistri Nancy Kerriganiga. Meesüksiksõidu kõlavaimad nimed olid Brian Boitano, Viktor Petrenko, Aleksei Urmanov, Brian Orser ja Philippe Candeloro.
Üksiksõidus võisteldi alguses kohustuslikus ja vabakavas, 1973. aastast lisandus lühikava. Kohustuslik kava jäeti võistlusprogrammist välja 1991. Paarissõidus esitati alguses vaid vabakava, lühikava lisati programmi 1965. Iluuisutamisvõistluste hindamine võib tunduda salateadusena. Võistlust hindab üheksa kohtunikku, kes seavad võistlejad paremusjärjestusse. Punktid, mida näeb publik tehnilise soorituse ja artistlikkuse eest, on kohtunikele vaid abivahend. Võistleja lõppkoha määrab ikkagi kohtunike otsus – võidab see, kelle asetavad esimeseks enamus ehk vähemalt viis kohtunikku. Üksiksõit koosneb lühikavast (2 min 40 s), milles peavad sisalduma kindlaksmääratud elemendid, ja vabakavast (4 min N, 4,5 min M). Paarissõit koosneb lühikavast (2 min 40 s) ja vabakavast (4,5 min). Jäätants koosneb neljast osast: kahest kohustuslikust tantsust, rütmitantsust (2,5 min) ja vabakavast (4 min). Noorim iluuisutamisala on jäätants, mis võeti MM-kavva 1950, olümpiakavva Innsbruckis 1976. Iluuisutamise ja jäätantsu vahel on väga jäigad piirid. See tuleneb uisumaailma suhtumisest, kus valitseb kindel hierarhia. Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga. Kes konkurentsile alla jäävad, suunatakse paarissõitu, kus saab hakkama väiksema tehnikapagasiga. Need, kes seal ka hakkama ei saa, pannakse jäätantsu tegema. Uisutajad ise käivad kõige vähem just jäätantsu vaatamas. See ei paku tehniliselt huvi. Jäätantsu on ka kohtunikel raske hinnata, sest võrreldes teiste iluuisutamise liikidega, pole seal hüppeid, mille hindamine on kindlaks kriteeriumiks. Eesti kuulsaim iluuisutaja on Margus Hernits. Kiiruisutamine Kiiruisutamine tuli olümpiakavva samal ajal, kui iluuisutaminegi. Seal tuleb uisutada mingi kindel arv ringe aja peale. Taliolümpiamängude esimeseks võitjaks kuulutati üllatusmees Charles Jewtraw USA-st, kes läbis distantsi ajaga 44,0. Ameeriklane polnud kunagi varem võistelnud Euroopa määruste järgi, s.o. paarides mees mehe vastu ega ka meetridistantsidel. See jäi ka USA sportlastele ainsaks Chamonix's võidetud kuldmedaliks. Rulluisutamine Rulluisud said alguse sellest, kui inimesed tahtsid ka suvel uisutada ja edasi läks kõik juba ludinal. Rulluisutamise ajalugu: 18. sajandi algus - Üks tundmatu hollandlane
otsustas, et ta tahab suvel uisutada. (Tollal oli uisutamine laialtlevinud
meetod talvel lugematute külmunud kanalite ületamiseks. Seda kasutasid
peamiselt hollandlased.) Tundmatu leiutaja tegi esimesed 'kuivamaauisud'
valmis naelutades puurullid ühte ritta ja ühendades selle vidina oma
saapaga. Neid n.-ö. kuivamaauisutajaid hakati kutsuma 'skeeleriteks'. Ühesõnaga, uisutamine on väga mitmepalgeline ala, kus on oma koht nii meestel kui naistel. Allikad:
http://www.miksike.ee/referaadid/iluusiutamine.htm |
