|
Laura Künnap, 10E Vassili Kandinsky
(1866-1943) Lapsepõlves oli ta õppinud muusikat, 20-aastaselt astus aga Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal ja asus tööle Moskva Ülikooli. 1889. A. oli Kandinsky osa võtnud Loodusuurijate, Antropoloogide ja Etnograafide Seltsi poolt organiseeritud ekspeditsioonist Vologdamaale, kus ta esimest korda süvenes vene rahvakunsti, vaimustudes selle värvirikkusest ja vormideformatsioonist. Samal aastal reisis tulevane kunstnik esmakordselt Pariisi. Murranguliseks aastaks Kandinsky elus kujunes 1895. aasta. Sellel aastal eksponeeriti Moskvas esmakordselt hulgaliselt prantsuse impressionistide kunsti ning seda väljapanekut külastades sattus Kandinsky vaimustusse Klaude Monet` maalist “Heinasaad”. Sellega oli otsustatud kogu ta saatus. Ta jättis pooleli juristikarjääri, kuigi oli just edukalt kandideerinud Tartu Ülikooli õppejõu kohale, ning sõitis Münchenisse kunsti õppima. Imelik oli see, et Kandinsky valis õppimiseks Prantsusmaa asemel tagasihoidlikuma Saksamaa. Seda on seletatud sellega, et tema koduseks keeleks oli saksa keel ja teda võlus Baieri kuninga Ludwig II ekstravagantne õukond ja sarm. München oli tol ajal võrreldes ülejäänud Saksamaaga kultuuriliselt paremini arenenud ja seal korraldati palju kunstinäitusi ning ilmusid mitmed kunsti propageerivad ajalehed.
1901. aastal moodustas Kandinsky koos mõttekaaslastega oma ühingu, kuhu nad ootasid noori ja veel tunnustamata kunstnikke. Samal aastal avas ta oma kunstikooli, kus ise õpetas maali ja mõned tema sõbrad õpetasid skulptuuri. 1933. aastal kolis Kandinsky Saksamaalt Pariisi. Tema hilisema aja tööd tekitasid kriitikutes palju vaidlusi, kuid noored kunstnikud austasid teda endiselt ja imetlesid tema töid. Teda peetakse tänapäeval abstraktse kunsti algatajaks ja tema töid võib näha kõikjal Euroopas. Kandinsky jätkas maalimist kuni surmani 1944. aasta juunis. Kasutatud kirjandus: Erinevad interneti leheküljed |