Värvused:

Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa.

Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks.

Ka paljud loomad näevad vikerkaart.

Spekter:

Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused.

Miks ja kuidas me näeme vikerkaart?

Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart saab näha, kui päike paistab vihma ajal ning sa seisad seljaga päikese poole. Vihmapiiskadelt peegeldub päikesevalgus tagasi. Kui päikesevalgus vihmapiisku läbib, murdub see spektrivärvustega ringiks. Selle ringi ülemist osa saabki näha vikerkaarena.

Meie silmad on sellise ehitusega, et me näeme vikerkaart.

Millal ja kuhu tekib vikerkaar?

Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või mõne teise tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal.

Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel.

Päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist.

Jooniselt on näha, kuidas on omavahel seotud langemisnurk ja peegeldumisnurk

Valguse murdumine on vikerkaare värvide tekkimisel põhiliseks nähtuseks.

Kas vikerkaari võib olla korraga mitu?

Vikerkaari võib olla korraga mitu. Vahel moodustub peavikerkaarest kõrgemal veel teine vikerkaar. See teine vikerkaar on kahvatu ja ümberpööratud värvustega. Kui korraga paistab mitu vikerkaart, siis nimetatakse kõige all olevat vikerkaart peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks.