Walter Scott. Elulugu ja looming.

Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani.

Walter Scott sündis Šotimaal Edinburgh’s. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" vana kaupmehe, mr. Osbaldistone’i isikus kujutas kirjanik oma isa, kuna noores Frank Osbaldistone’is, kes on jutustuse mina-kangelaseks, on mõningaid autobiograafilisi jooni. Juba lapsena huvitus Walter Scott Šotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu šoti ballaade, luges innukalt Shakespeare’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks.

W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb W. Scott üle proosale, loovutades poeesias esikoha noorele Byronile ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kõige väärtuslikuma osa tema loomingulisest pärandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose’i legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt.

W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. See oli aeg, millal pärast 1789. aasta otsustavat tormijooksu feodalismi kindlusele kujunes Euroopas kodanlik kord, mis varjas endas veelgi teravamaid ja julmemaid klassivastuolusid. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja šoti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu. Näiteks romaanis "Rob Roy" on sellisteks rahvakangelaste Rob Roy, tema naise Heleni ja nende pooldajate, šoti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega.

Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. Ta on üks kirjaniku nn. "šoti" romaane. Neis romaanides, milliste hulka kuuluvad "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose’i legend" ja "Edinburgh’ vangla", hargneb tegevus XVII sajandi teisel poolel ja XVIII sajandi algul. See oli vana, patriarhaalse Šotimaa hukkumise ja uue, kodanliku korra tekkimise ajajärk. See ajalooline protsess kulges šoti rahva ägedas võitluses oma sõltumatuse eest. "Montrose’i legendis" kujutab Walter Scott XVII sajandi kodanliku revolutsiooni sündmusi. "Puritaanlastes" – puritaanlaste ülestõusu 1679. aastal. "Rob Roys" - 1715. a. ülestõusu ja lõpuks "Waverleys" – 1745. a. ülestõusu.

Šoti ajaloole pühendatud romaanides näitab W. Scott, kuidas inglise ja šoti kodanlus kindlustas oma võimu, kihutades talupojad nende maadelt minema. Rahvamasside julm riisumine on W. Scotti romaanides paljastatud suure kunstilise jõuga.

Joonistades dramaatilisi episoode šoti klannide võitlusest oma sõltumatuse eest, ilmutab kirjanik šoti rahva elu põhjalikku tundmist.

Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva ülestõuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Nii näitas ta, et mägilaste 1715. aasta ülestõusu, millest on juttu "Rob Roys", juhtisid nn. Jakobiidid – feodaalide huve kaitsva Stuartite dünastia troonile ennistamise pooldajad. Seega võitleb Rob Roy kodanliku riigi ülekohtu vastu sugukondliku korra patriarhaalsete suhete säilitamise nimel.

Walter Scotti loomingul, hoolimata kirjaniku maailmavaadete vasturääkivusest, iseloomustab progressiivsus. Tõsi küll, Walter Scott ei osanud oma romaanides peegeldada rahva vabadusvõitlust nii sügavasti ja õigesti kui seda tegi näiteks A. S. Puškin "Kapteni tütres". Kuid ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid šoti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor – kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus.

Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: "Kui loeme W. Scotti ajaloolist romaani, siis muutuksime nagu ise kirjeldatava epohhi kaasaegseteks, selle maa kodanikeks, kus hargnevad romaani sündmused, ja me saame neist elava vaatluse teel õigema arusaamise, kui seda suudaks neist anda ükskõik milline ajalooõpik."

W. Scotti parimates romaanides, nende hulgas ka "Rob Roys", peegeldub ajalooliselt õigesti rahvamasside saatus kodanliku ühiskonna tekkimise ajajärgul. W. Scott on inglise kirjanduses esimesena osanud kujutada rahvast otsustava ning tähtsaima jõuna ajaloo arengus. See oli realistliku kunsti tõsine võit. Ja ehkki W. Scotti romaanide järgi ei saa õppida ajalugu, hindavad ja armastavad inimesed tema ajaloolisi romaane, millel on õigusega aukoht maailmakirjanduse klassikas.

 

Kokkuvõtte koostas Timo Uustal (10B klass), kasutades W. Scotti teoseid ja teatmeteoseid.

Pühapäev, 01. aprill 2001. a.