8. Vahemeri - meresõitjate liivakast
Vahemeri, tema geograafia (saared, poolsaared, lahed ).

Vahemeri oli vanaaja meresõitjate liivakast. Ükski kallas ega saar ei olnud siin liiga kauge, et oleks vaja läinud suuri meresõiduoskusi.
Vahemerel sõitvad laevad sobisid halvasti sõiduks avamerel. Nad liikusid pikki kallast edasi aerude abil. Purjesid osati kasutada vaid pärituules sõitmiseks.
Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased.

Vanaaja mereretki.

Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Libanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu.
Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada. On teada, et laevadel olid kõrged kaardus otsad ja üks ruudukujuline puri. Tuulevaikuses liiguti edasi aerude abil.Tüüriks oli pikk mõla ahtris
Foiniiklased sõitsid tavaliselt ranna lähedal, neemelt neemele, kuid vajaduse korral mindi ka avamerele.
Päeval orienteerusid nad Päikese, öösel tähtede järgi. Foiniiklased teadsid, et tähed pöörlevad taevas taevapooluse ümber ja muudavad öö jooksul asukohta. Seetõttu olid heaks orientiiriks tähed, mis asusid taevapooluse lähedal.
Tänu osavatele laevajuhtidele olid foiniiklastel kolooniad ja tugipunktid paljudes Vahemere äärsetes piirkondades, kellega nad kauplesid.Mõned foiniiklaste kolooniad, nagu Kartaago kasvasid koguni võimsateks iseseisvateks riiideks.
Oma retkedel kohtasid foiniiklased Egiptuse ja Mesopotaamia haritud rahvaid, kuid ka mahajäänud hõime Euroopas ja Aafrikas. Ühes kaubaga toimetasid nad ühest kohast teise ka väärtuslikke teadmisi. Foiniikia kirjatähtedest sai näiteks alguse tähtkiri Kreekas, mida oli palju lihtsam õppida kui hieroglüüfe.
Foiniiklased olid esimesed meresõitjad, kes purjetasid Vahemerelt välja Atlandi ookeanile läbi Gibraltari väina. Arvatakse, et foiniiklased olid esimesed, kes avastasid Atlandi ookeanis olevad Kanaari ja Madeira saared.Kanaari saartel kasvasid draakonipuud ja sellised samblikud, millest sai keeta ihaldatud saadi värvainet.
Foiniikia kaupmehed purjetasid ka Inglismaale, et tina hankida.
Foiniiklased purjetasid ka Punasel merel ja India ookeanis.Vanad raamatud räägivad, et Foiniikia meremehed võtsid Egiptuse vaarao käsul ette merereisi ümber Aafrika.Reis kestis kolm aastat.Reisi kestel tehti 2 korda pikem peatus, külvati maha teravili ja sõideti edasi alles peale lõikust.
Kõige üllatavam tundus meremeestele, et sõidu alguses asus päike taevas neist vasakul, kuid edasi purjetades nägid nad päikest taevavõlvil endast paremal pool liikuvat. Nõnda oli see sellepärast, et foiniiklased olid ületanud ekvaatorit ega jõudnud lõunapoolkerale.
kaubalaevegipt.jpg (30864 bytes)

Foiniiklastest veelgi agaramad meresõitjad olid nende järeltulijad kartaagolased. Kartaagolaste reisidest tuntuim on Hanno merereis.(525 a. e.m.a.)
Kartaagolastel õnnestus jõuda mööda Atlandi ookeani poolset Aafrika külge kuni ekvaatorini.
Hanno merereisist on säilinud kreeka templi seinale raiutud lugu.
Ja kartaagolased otsustasid saata Hanno merereisile Heraklese sammaste ( teisel pool Gibraltari väina asuvad kaljud, mille olevat püstitanud Herakles) taha, et asutada seal foiniiklaste asundusi.
Hanno läks teele 60 laevaga. Igal laeval oli 50 aerupaari. Kokku tuli kaasa 30 000 inimest, nii mehi kui naisi, kellel oli kaasas söök ja muu kraam.
Jõudnud Heraklese sammaste taha, sõitsid nad veel 2 päeva ja asutasid seal esimese linna, mille lähedal oli suur tasandik seejärel sõideti edasi.
Oma teel nägid kartaagolased rohumaid, kus oli palju elevante ja teisi loomi. Kaljustes dzunglites kohati ka  gorillasid, keda kartaagolased pidasid metsinimesteks . Kalda äärde asutati mitmeid linnu.
Kui söögitagavarad otsa lõppesid pöörduti tagasi Kartaagosse.

/L. Hogben "Viistuhat aastat matemaatikat" lk. 22-25 (Täht ja teekond.)/

T. Heyerdahl "Ra".

Ra.jpg (29332 bytes)Maadeuurija T. Heyerdahl uskus, et kunagi purjetasid egiptlased oma laevadel üle Atlandi ookeani.
Vaaraode hauakambrite seintelt leitud laevajooniste järgi valmistas ta papüürusest laeva, mille nimetas Egiptuse päikesejumala järgi "Ra"-ks.
Ta lastis selle Vana-Egiptuse reisimoonaga (savikannudes toit ja leib ning kuivatatud puuvili) ja purjetas hoovuse ning passaattuule toel oma kõrkjalaevukesel Atlandi ookeanini. Esimese "Ra" ga jõudis ta Ameerika randadeni, kuid laev purunes tormis. Kuid maadeuurija ei andnud alla. Ta ehitas uue ja parema kõrkjalaeva, millega tal õnnestuski Atlandi ookean ületada ja jõuda Kariibi mere saartele.
Selle reisiga tõestas meresõitja, et sellised reisid võisid olla võimalikud ka kauges minevikus.

Millised olid laevad Vahemerel (foiniiklaste laev, egiptuse papüüruslaev)?