60-ndad
"Kuuekümnendad oli hämmastav aeg, mil kirjutati uued sotsiaalse käitumise reeglid järgnevatele põlvkondadele.
Enam ei antud ettekirjutusi, kuidas peaksime oma eludega toime tulema."

60-ndad oli põnev, rahutu ja mässuline aeg, mil maailmas toimusid suured sotsiaalsed ja tehnoloogilised muutused.
Maailma vapustasid mitmed atentaadid avaliku elu tegelastele, kes võitlesid inimõiguste eest nagu USA presidendi Kennedy ja Martin Luther Kingi mõrvad.
Sündis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
Vietnamis käis vastuoluline ja plaanipärane sõda kommunismi vastu.
Hoogustus võitlus inimõiguste eest.

Hämmastav kosmoseprogramm pani inimesed uskuma oma kõikvõimsusse ja tehnika kiiresse arengusse.
Esimene inimene, kes jõudis kosmosesse ja tegi raketiga 3 tiiru ümber Maa oli Juri Gagarin 1961. aastal.
Kuule lennutati esimesed inimesed 1966. aastal.

Televisioon ja raadio paiskasid eetrisse pööraseid saateid, showsid ja seebioopereid ning filme.
Philips tutvustab esimest kassettmagnetofoni. USA-s luuakse esimene muusikariistana kõlblik süntesaator.

Elektroonika- ja arvutifirmad AST Computer ja Motorola alustasid tööd.
Kuuekümnendatel muutusid arvutid järjest kiiremaks ja võimsamaks.
Arvutimaailmas said oluliseks programmeerimisoskused - arvutitele sai käske anda inimese väljendusvahenditele lähedases vormis, kujunes välja programmeerimiskeel. Kuuekümnendate aastate keskel loodi arvutitele kiibid - tillukesed plaadikesed, millele mahtus miljoneid omavahel ühendatud transistoreid. Nii hakkas tegema tilluke kiip tööd, milleks enne oli vaja toasuurust arvutit.  Sündisid kolmanda põlvkonna arvutid, mis olid väiksemad, kiiremad ja odavamad. Arvuteid hakati kasutama pankades, kaubamajades. Sündisid ka esimesed taskuarvutid.

Kuuekümnendad oli aeg, mil sündisid unustamatud moevoolud. Mood oli vabameelne ja ulatus aastakümne jooksul miniseelikust maksipikkuseni.
Moes andsid tooni Biitlid ja hipiliikumine.
Kui The Beatles'i esimene lavakostüüm koosnes paipoisisoengutest ja korralikest ülikondadest, siis peagi asi muutus.
Biitlid lasid endale lõigata soengu, mida kutsuti moptop-soenguks. See meenutas kausi järgi lõigatud, mahakammitud siledat talupojasoengut ja leidis matkimist kõikjal üle maailma.
Kuuekümnendate lõpul muutusid ansambli liikmete soengud ja riided hipilikuks ja samasugune riietus muutus moodsaks ka noorte hulgas.

Järgimist moes leidis ka ansambel Rolling Stones'i liikmete lohakas ja šokeeriv lavavälimus ja väljakutsuv käitumine.

Missugune oli kuuekümnendate muusika?
Kuuekümnendatel jäid solistid esmakordselt ansamblite varju.
Biitansamblite koosseisu kuulusid soolokitarr, rütmikitarr, basskitarr ja trummid ning muidugi mitmehäälne vokaal.
Esimeseks biitansambliks oli Cliff Richardi endine saateansambel The Shadows, kes kasutas tolle aja kohta uusi kitarride kõlavärvinguid.
Biitansamblitele aga andis nime ansambel The Beatles, kus mängisid John Lennon, Paul MacCartney, Ringo Starr ja George Harrisson.
Biitlid tegid lõpu lihtsakoelistele roc-n-rolli kujunditele, neil oli hea huumorimeel ning nad oskasid tõsiseid asju välja öelda naeratuse varjus.
Biitlid said vaieldamatult kuuekümnendate noorte iidoliteks, kopeeriti ka nende riietust ja käitumist.
The Beatles'i kontsertturneedel korraldasid alaealised fanaatikud lausa massirahutusi, et näha oma iidoleid.
Koos The Beatles'i populaarsuse kasvuga võttis hoogu üleüldine popmuusikabuum - osteti kitarre, trumme ja võimendeid, ning paljudel noortel olid oma keldribändid, kellega esineti sõprade ees.
Teised kuuekümnendate populaarseimad rockansamblid olid Rolling Stones, Cream, jt, kes püüdsid iga hinna eest Biitlitest erineda.
Kümnendi lõpul sündisid mitmed tuntud rockooperid, milles osalesid paljud kuulsad lauljad ja muusikud.
Tuntud rockiheliloojad olid Andrew Loyd Webber ( "JesusChrist - superstar") ja Galt MacDernoti, kelle rockooper "The Hair" ( "Juuksed") väljendas hipiliikumise ideaale .
Kuuekümnendate lõpul ilmus palju moodsa country ja bluesi sugemetega muusikat. Tuntumaid ansambleid olid The Byrds, The Electric Light Orcestra jt..
Folklauljatel oli samuti džässi , souli ja rocki sugemeid.
Noori mõjutasid Bob Dylan, Rod Stuart, Joe Cocker, Janis Joplin, Joni Mitchell, Tina Turner.
Kuuekümnendate lõpus sündisid paljud uued muusikastiilid - hardrock, heavyrock, psühhodeelia (LedZeppelin, the Grateful Dead).

Tol ajal olid hipid väike rühm inimesi, kuid kõik teadsid, kes nad on.
Hipide hingesugulasi võis leida juba 60-ndate alguse biitnikute seast, kes vastandasid kasuahnusele vaimseid väärtusi.

Hipide vaimsed isad olid kirjanik Jack Kerouac ja luuletaja Allen Ginsberg.
Hipide protest valitseva elustiili vastu väljendus rikkuse eitamises. Uskumata paremasse tulevikku, elasid nad käesolevale hetkele, pakkumata lahendusi olukorra parandamiseks. Hipid väitsid, et vabaarmastus ja uimastite kasutamine on pisiasjad, võrreldes maailma kasumijahiga.
Hipide keskuseks sai San Francisco. Kodudest lahkus hulgaliselt noori, kes asutasid kommuune, perekondi ja sugukondi, elades juhuslikes eluasemetes. Ühiskonna suhtes võeti hoiak: "Meie ei sega teid, jätke ka teie meid rahule".
Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled (siit ka nimetus lillelapsed).
Hipisid eristas lohakas riietus, pikad juuksed, vabad elukombed ja uimastite tarvitamine, mis tõusis lausa kultuse tasemele. Hallutsinatsioone esilekutsuvate narkootikumide (LSD,marihuaana) toimes nähti lahendust maailma ülepääsmatuna näivatele probleemidele.
Selles keskkonnas sündiski psühhodeelne rock.
Seepärast pidas avalikkus hipisid jõuguks narkootikumitarvitajateks, kuid see polnud tõsi, sest mitte kõik hingelt hipid ei tarvitanud neid.

Ajajärgu kulminatsiooniks sai Woodstocki festival.
Kuni Woodstocki festivalini arvati, et maailmas on umbes 150 000 hipit, kes elavad kommuunides.
Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise ideaalid on saamas paljude noorte elumotoks. Woodstocki muusikafestival oli maailma avalikkusele tõeline šokk. Festivalile kogunes 500 000 noort, kes kõik olid valmis heitma endalt käitumisnormide kammitsaid ja püüdsid Woodstockis avastada elu imesid.

Woodstockist räägib üks oma aja hipisid:
"Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll.
Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja mõtted - maailm ei ole koht vihkamise jaoks, maailm on paik, kus peame üksteist armastama.
Me olime valmis avastama elu suuri imesid ja saladusi. Me õppisime, et pole häbiasi näidata oma keha alasti, me suitsetasime "rohtu", et viia oma meeli vastuvõtlikuks muusikale, me mängisime oma laste ja loomadega - siit sündiski uus kodune kasvatus."

Hipidele vastandusid kuuekümnendatel mootorratturite jõugud - noored anarhistid, kes sageli kaldusid huligaansustele ja korrarikkumistele. Jõugud olid sageli omavahel riius.