Pioneeriaastad.

Sõna pioneer tähendab eesrindlane, esmaavastaja, algataja.
Pioneerideks nimetatakse inimesi, kes rajavad raskusi kartmata teed tundmatusse, avastavad ja viivad uut ellu. Pioneerideks võib nimetada inimesi, kes teevad suuri teaduslikke avastusi, loovad uusi masinaid, aretavad uusi viljasorte. Juri Gagarinit nimetatakse näiteks kosmosepioneeriks.
Sa tahad olla nendesarnane? Tegutsedes oma pioneerisalgas võid sinagi saada tõeliseks pioneeriks.

Pioneer olemine pole kerge.
Iga asi, mida sa algatad, tuleb viia lõpuni.
Pioneer peab olema eeskujuks teistele lastele.
Aidates kaaslast õppetöös, võttes osa timurlaste üllast tegevusest, suhtudes rangelt loodusesse, kogudes vanapaberit, paljastades valevorste, täidab pioneer oma seadusi.
Pioneer on aus ja ustav seltsimees, ta on visa nii õppimises kui töös ja spordis.
Pioneer on oktoobrilaste seltsimees ja juht.
Pioneer on kõigi maade pioneeride ja töörahva laste sõber.

Pioneerid koonduvad pioneerirühmadesse keda juhib pioneeride rühmanõukogu.
Kõiki rühma tegemisi arutatakse rühmakoondustel.
Kõik pioneerirühmad kokku moodustavad pioneerimaleva. Igas koolis on oma pioneerimalev.
Ühe linna pioneerimalevad kokku moodustavad aga linna pioneeriorganisatsiooni, mis on osa suurest Üleliidulisest Pioneeriorganisatsioonist.
Kooli pioneerimaleva keskuseks ja staabiks on pioneerituba. Selles hoitakse pioneerirühmade lippe, fanfaare, trumme ja muud vajalikku. Seal on ka pidulik aukoht, kus hoitakse maleva lippu ja tõotust.

NÕUKOGUDE LIIDU PIONEERI PÜHALIK TÕOTUS.
Mina (nimi ja perekonnanimi), astudes Vladimir Iljitš Lenini nimelise Üleliidulise Pioneeriorganisatsiooni liikmeks, tõotan pühalikult oma seltsimeeste ees:
palavalt armastada oma kodumaad;
elada, õppida ja võidelda nii, nagu õpetas suur Lenin, nagu õpetab Kommunistlik Partei;
täita alati Nõukogude Liidu pioneeride seadusi.

Deviisile:"Pioneer, võitluseks Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ürituse eest, ole valmis!"
vastab pioneer: "Alati valmis!"ning saluteerib.
Veel saluteerib pioneer punast lippu tervitades, riigilipu heiskamisel, hümni kuulates, Lenini mausoleumi juures, Isamaasõjas langenud võitlejate mälestussammaste juures. Saluudiga tervitatakse ka pioneerijuhti.

Tähekese juht peab kõigile neile, kes valmistuvad pioneeriks saama selgitama nii pioneerideviisi, kui ka saluudi mõtet.

Pioneeriorganisatsiooni sümbolid:
punane pioneerilipp ja rühmalipp
pioneerimärk
punane pioneerikaelarätt
trumm ja fanfaar
pioneerivorm

Rühma pioneeriaasta
1. septembril võtavad pioneerid vastu 1. klassi astujad. Nüüd organiseeritakse mudilased oktoobrilaste tähekestesse. Kohe määratakse ka kindlaks tähekesejuhid ja algavad ettevalmistused punaste tähekeste peoks.
Pioneerid korraldavad sügisese matkapäeva. Selleks on vaja välja õpetada pioneeriaktiiv - sapöörid, orienteerujad, signalistid, sanitarid, vaatlejad, teejuhid ja lõkkemeistrid. Harjutama peaksid ka trummilööjad ja fanfaristid.
Pioneeriringid hakkavad tööle oktoobris.
Noored loodusesõbrad seavad üles seentenäituse. Iga rühm kasutab ilusaid sügispäevi ravimtaimede korjamiseks apteekidele.
Pioneeriaktiivi koolis võid õppida mängusõbraks, tantsusõbraks, esmaabiandjaks, lõkkemeistriks, looduskaitsjaks. Pioneeriringe juhendavad vanemad pioneerid, pioneeriinstruktorid ja pioneerijuhid.
Pioneerid koostavad ka oma seinalehte ja malevakroonikat.
Pioneerid võivad käia ka Pioneeride Majas.
Pioneerirühmad annavad oma tegemistest aru rühma- ja malevakoondustel.
Iga pioneerikoondus algab rivistusega. Pidulike rivistustega tähistavad pioneerid tähtsaid sündmusi kodumaa elus: kui malevale antakse kangelase nimi; kui on kodumaa sünnipäev; kui orbiidile läks uus kosmoselaev jne.
Rivistus algab fanfaarisignaalidega. Seejärel kogunevad pioneerid saali ja rivistuvad rühmade ja salkade kaupa.
Järgneb rühmajuhtide raporteerimine malevanõukogu esimehele.
Kui kõik on raporteerinud, tuuakse sisse maleva lipp ja saluteeritakse sellele.
Seejärel toimuvad ettekanded.
Koonduse lõpul viiakse välja maleva lipp ning lõpuks lahkuvad pioneerid saalist rühmade kaupa rivikorras.

Suvel kogunevad pioneerid pioneerilaagritesse.
Seal moodustatakse kokku tulnud lastest suvine rühm, kus kõigil lastel on omad pioneeriülesanded ja ametid. Pioneerid abistavad laagri ajal ka lähedalasuvaid kolhoose - hooldavad juurvilja, koguvad ravimtaimi.
Pioneerilaagris korraldatakse ka matku looduse tundmaõppimiseks ja luuremänge. Õpitakse tundma morsetähestikku, andma edasi lippudega, vile- ja valgussignaalidega teateid, kirjutama ja lugema salakirju, tegema lõket, püstitama telke, siduma sõlmi.


Oktoobrilapsed.

1924. aastal hakkasid mõned Moskva pioneerirühmad kutsuma oma šefluse all olevaid väikseid koolilapsi oktoobrilasteks. See nimetus võeti kasutusele Oktoobrirevolutsiooni auks, milles sündis Nõukogude riik.
Oktoobrilapsed kandsid viisnurkseid oktoobrilaste märke.
Oktoobrilapsed koondusid tähekestesse. Ühte tähekesse kuulus 7 oktoobrilast - 5 oktoobrilast tähistasid tähekese viit haru, tähekesejuht ja tema abiline olid sirp ja vasar viisnurga keskel. Hiljem asendati märgil sirp ja vasar Lenini lapsepõlveportreega.
Igal tähekesel oli tingimata punane lipp, omad reeglid ja seadused, oma deviis. Pioneere tervitasid nad saluteerides.
Oktoobrilapsed korraldasid samuti tähekoondusi. Koondustel mängiti, meisterdati ja õpiti juurde uusi teadmisi. Oktoobrilastel olid omad ametid nagu pioneeridelgi - komandör, loodusesõber, meistrimees, raamatusõber, spordisõber, mängujuht, sanitar. Tähekesejuht oli tegevuse algatajaks.
Tähekesed võistlesid omavahel.
Oktoobrilastena valmistusid lapsed end ette pioneeriks saamisele.

OKTOOBRILASTE REEGLID
Oktoobrilapsed on tulevased pioneerid.
Oktoobrilapsed on hoolsad lapsed, armastavad kooli, austavad vanemaid inimesi.
Oktoobrilapsed on töökad lapsed.
Oktoobrilapsed on õiglased ja julged, osavad ja tragid.
Oktoobrilapsed on üksmeelsed lapsed - nad loevad ja joonistavad, mängivad ja laulavad, elavad lõbusalt.