Themistokles

    Ateena juhid mõistsid, et sõda pole kaugeltki lõppenud.
   
Delfi oraakel kuulutas, et "Ateena päästavad puust müürid" ja strateeg Themistokles kinnitas, et selle all tuleb mõista laevapardaid. Tema esindas käsitööliste ja kaupmeeste "merepartei" huve, kelle arvates oli Ateena tulevik merel. Põldurite poolt esitatud nõue suurendada hopliitide väge jäi vähemusse. Otsustati suurendada laevastikku 100 sõjalaevani, milleta oli võimatu  pärslasi võita. Uute laevade ehitamiseks tuli kasutada kõiki vahendeid, ka hõbedakaevanduste tulusid.

    Uus Pärsia kuningas Xerxes asus 480. a eKr  suure laevastiku ja maaväega Kreeka vastu sõjaretkele.
   
Maaväed otsustas ta Väike-Aasiast tuua Kreekasse maateed pidi. Üle Hellespontose käskis ta ehitada laevadest silla, kuid selle purustas torm. Raevunud Xerxes laskis hukata silla ehitajad ja karistada merd piitsadega. Ehitati uus sild ja Pärsia väed tulid Balkani poolsaarele.

     Pärsia jõududega võitlemiseks tuli  hellenite jõud ühendada, seda  takistasid tavalised tülid poliste vahel. Siiski suutis Themistokles Korintoses toimunud Kreeka poliste nõupidamisel luua umbes 30 polise liidu, mille juhtimine usaldati Spartale. Kui aga pärslased vallutasid Põhja-Kreeka, lõid paljud polised kahtlema.


Leonidas

    Termopüülide mäekitsust, mis oli ainuke tee Kesk-Kreekasse, kaitses 300 Sparta hopliiti kuningas Leonidase juhtimisel. Xerxese saadiku ettepanekule relvad ära anda vastas Leonidas: "Tule ja võta!". Kui saadik kirjeldas ilukõneliselt pärslaste rohkust, nii et nende noolepilved varjavad ära päikese, lausunud teine spartalane: "Seda parem! Hakkame võitlema varjus."  
    Kaks päeva lõid spartalased tagasi kõik Pärsia rünnakud. Reetur viis pärslased mööda mägiteid Leonidase selja taha ja võitluse saatus oli otsustatud. Kõik spartalased langesid ebavõrdses võitluses, kuid andsid teistele võimaluse taanduda ja koondada jõud. Pärslased tungisid Kesk-Kreekasse. Kõik võitlusvõimelised ateenlased astusid sõjaväkke ja laevastikku. Naised, lapsed, vanurid, orjad ja varandused viidi  Salamise ja Aigina saartele peitu. Xerxes käskis tühja Ateena põlema süüdata.
   
    Kitsas Salamise väinas seisis Ateena laevastik.Teiste Kreeka riikide juhid nõudsid, et Ateena laevastik taanduks Istmose maakitsuse juurde, kus asusid kreeklaste maaväed. Themistokles saavutas aga, et lahing antaks kitsas, veealuste karidega Salamise väinas, mille ohte Ateena laevnikud hästi tundsid. Xerxes andis käsu  hellenite laevad väina sulgeda ja püstitada kaldale troon, kust ta saaks jälgida oma laevastiku võitu.

     Kreeklastel oli kokku 370 trieeri. Need laevad said oma nime sellest, et neil oli kummalgi pardal kolm (kr k tri) rida aere. Igal trieeril oli 180 sõudjat ja 20-30 sõdurit,  vaenlase laeva purustamiseks oli trieeri ninas  teravik.
     Pärslastel oli 700 suurt laeva, millel oli väinas kitsas tegutseda.

     20. septembril  480. a eKr sisenesid Pärsia laevad Salamise väina ja neid ründasid  Kreeka laevad. Rasked Pärsia laevad sattusid kivide otsa ja madalikele, põrkasid üksteisega kokku või hukkusid kergete Kreeka trieeride hoopide all.


Trieer

   Õhtuks lõppes Salamise merelahing kreeklaste täieliku võiduga. Suur hulk Pärsia laevu uputati, laevastiku riismed põgenesid. Koos oma peavägedega läks Xerxes tagasi Aasiasse, kuna neil ei olnud talvevarusid.

11. Miks võtsid ateenlased vastu Themistoklese ettepaneku laevastiku suurendamiseks?
12. Miks valiti lahingukohaks Termopüülid?
13. Miks ei õnnestunud mitmekümnekordses arvulises ülekaalus oleval Pärsia väel ilma reeturi abita võita Termopüülide lahingut?
14. Miks asus Ateena laevastik Salamise väina? Mille poolest oli see kurikuulus?
15. Milliste relvadega võideldi vanaaja merelahingutes? Milliseid sõdimisvõtteid kasutati merelahingutes?