Tuuled

Õhumassid ei seisa paigal, vaid liiguvad kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. Sellist õhurõhu vahest tingitud õhumasside horisontaalset liikumist nimetatakse tuuleks.

Kui õhurõhkude vahe on suur, on tuul  seda kiirem. Tuult nimetatakse selle ilmakaare järgi, kust ta puhub, näiteks läänetuul puhub läänest, aga mitte läände.
Maapinnalt kõrgemal kasvab tuule kiirus.
Kuidas mõõdetakse tuule suunda ja kiirust?    

Maa pöörlemise mõjul kalduvad tuuled oma esialgsest liikumissuunast kõrvale - põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule.   

Ekvatoriaalses madalrõhkkonnas tõuseb Päikesest kuumenenud õhk üles ja alates 2-3 km kõrgusest liigub pooluste suunas.

liiku.jpg (35663 bytes)
Õhuliikumine maakeral

Asemele tulevad lähistroopilised õhumassid, need läbi aasta ekvaatori suunas puhuvad tuuled on passaadid. Maa pöörlemise tõttu kalduvad passaadid põhjapoolkeral paremale ja puhuvad kirdest edelasse (kirdepassaadid), lõunapoolkeral aga kalduvad vasakule ja puhuvad kagust loodesse (kagupassaadid). Eriti hästi on passaadid märgatavad ookeanide kohal.

Copy of Passaad.jpg (9782 bytes) Troopilises kliimavöötmes on nad merehoovuste põhjuseks. Samuti on ajast aega  kasutanud purjelaevad passaate oma kiiremaks edasiliikumiseks. Puhudes jahedamailt aladelt soojematele, ei too passaadid endaga kaasa kuigi palju sademeid, sademehulk suureneb vaid tuulepealsetel nõlvadel, kus jahtumise tõttu veeaur tiheneb suuremal hulgal.
Ekvaatoril valitseb enamasti aga tuulevaikus.

Parasvöötmes on valdavad aga läänetuuled. Pooluste lähedal puhuvad tuuled parasvöötme suunas. Maa ööpäevase pöörlemise mõjul kalduvad nad läände. Samas ei puhu tuuled 30. laiuskraadidelt  ainult ekvaatori suunas, vaid ka pooluste suunas, kus on õhurõhk madalam.  Maakera pöörlemise tõttu pöörduvad  tuuled aga ida poole (põhjapoolkeral paremale, lõunapoolkeral vasakule), moodustades nii läänest itta liikuvaid õhuvoole. Nii ongi parasvöötmes ülekaalus läänetuuled. Suur tähtsus on läänetuultel mandrite parasvöötme läänerannikuile, kuhu nad viivad eriti sügisel rohkesti sademeid, tulles soojemalt alalt jahedamasse. Eriti Euroopas, kuhu nimetatud tuuled puhuvad Golfi hoovusega soojendatult ookeanilt, kannavad nad selle mõju kaugele mandri sisemusse.