Ioonide teke aatomitest

Aatom on laenguta osake, kuid nagu me eelmistel tundidel nägime, ei taha kõik elemendid looduses aatomitena püsida, sest see ei ole neile energeetiliselt kasulik. Kui aatom loovutab või liidab elektroni, ei ole ta enam neutraalne, vaid omandab laengu. Positiivse või negatiivse laenguga aineosakest, mis moodustub aatomist või aatomite rühmast, nimetatakse IOONIKS. Selgitame konkreetse näite varal.

Jälgides leelismetallide ( I A rühm) aatomite ehitust, näeme, et väliselektronkihis on alati üks elektron, mille ta võib kergesti loovutada. Seejuures moodustub naatriumi aatomist osake, millel on elektronkattes 10 elektroni ja tuumas 11 prootonit. Sellist osakest nimetatakse naatriumiooniks ja tähistatakse Na+. Plussmärk osutab elemendi positiivsele laengule (laeng +1) ja sellist positiivse laenguga iooni nimetatakse positiivseks iooniks ehk katiooniks. Keemiliste märkidega kirjutatakse üles järgnevalt: Na = Na+ + e- ja iooni elektronskeem:

Na+: +11| 2) 8)

18-1.jpg (53387 bytes)
Aatom Ioon

     Elektron

Nagu eelnevalt õppisime, loovutavad perioodide alguses olevad elemendid elektrone, aga perioodide lõpus olevad elemendid liidavad elektrone. Selgituseks võtame meile juba tuttava elemendi - hapniku.

Hapnik asub kuuendas peaalarühmas, seega on väliselektronkihil 6 elektroni. Ta püüab teiste elementide aatomitelt elektrone juurde võtta, et väliskihis saavutada  väärisgaasidele omast püsivat elektronoktetti (8 elektroni). Seega peab ta juurde võtma 2 elektroni. Teeme veel kord hapniku aatomi elektronskeemi O-2: +8| 2) 6). Kui hapniku aatom liidab kaks elektroni, on tal tuumas 8 prootonit ja elektronkattes 10 elektroni ning seega tekib hapniku ioon laenguga -2. Negatiivse laenguga iooni nimetatakse negatiivseks iooniks ehk aniooniks.

Iooni skeem on O-2: +8| 2) 8) ja jällegi näeme, et sellise ioonina on hapnik püsivamas olekus.

O + 2e = O-2