Molekuli valem

Erinevad molekulid

Eelmisel tunnil õppisime, et elemendid võivad keemilise sideme abil ühineda. Kui omavahel ühinevad kovalentse sideme abil kaks või rohkem aatomit, tekibki molekul. Molekuli iseloomustatakse veel ka teisiti. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad omadused nagu ainel ja ta võib keemilises reaktsioonis laguneda.

Molekulis võib olla erineval hulgal ühesuguseid või erinevaid aatomeid. Näiteks hapniku molekulis on kaks hapniku aatomit, osoonis kolm hapniku aatomit, vees aga kaks vesiniku aatomit ja üks hapniku aatom või puuviljasuhkru - fruktoosi - molekulis kuus süsiniku, kaksteist vesiniku ja kuus hapniku aatomit.

Niimoodi neid molekulide koostisosasid lugeda on keeruline, selleks otsustati lühidalt keemiliste sümbolite abil ja numbritega aatomite arvud üles märkida, kusjuures iga elemendi sümboli taha paremale nurka märgitakse aatomite arv. Seda numbrit nimetatakse indeksiks:

H2 - näitab, et vesiniku molekulis on kaks vesiniku aatomit ja loetakse seda valemit: haa kaks

Cl2 - näitab, et kloori molekulis on kaks kloori aatomit ja valemit loetakse   kloor kaks ning see on üks kloori molekul.

2 Cl - loetakse kaks kloor ja see tähistab ka kahte kloori aatomit. Seda numbrit valemi ees nimetatakse koefitsendiks ehk kordajaks, mis näitab aatomite või molekulide jne aineosakeste arvu.

H2S - Selles molekulis on kaks vesiniku aatomit ja üks väävli aatom, loetakse haa kaks ess.

3H2S - siin on kolm molekuli eelmist ainet.

Kokkuvõtvalt: H - üks vesiniku aatom; H2 - üks vesiniku molekul; 2H - kaks vesiniku aatomit,

35-1.jpg (1269 bytes)

3H2 - kolm vesiniku molekuli

Kirjuta järgmiste molekulide valemid ja kuidas neid loetakse:

hapnik ...............................................................................................

osoon ................................................................................................

fruktoos ............................................................................................