Hapniku kasutamine

Milleks kasutatakse hapnikku? Jätame seekord kõrvale hingamise ja muu taolise, vaatame,
mida tehakse elustava gaasiga tehnikas.

keevitamine.jpg (18494 bytes)

  Keevitamine

1. Hapnikku kasutatakse keevitamiseks.

Kui juhtida atsetüleenileeki puhast hapnikku, võib temperatuurtõusta 30000. Praktiliselt on kuumust küll vähem, nii umbes 2400-25000, kuid ka sellest piisab enamiku metallide sulatamiseks.

Koostame ka reaktsioonivõrrandi:

2C2H2 + 5O2 = 4CO2 + 2H2O        

Nagu näete, tekivad põlemisel samad saadused, mis tavaliste kütuste põlemiselgi. Süsiniku oksüdatsiooniaste atsetüleenis on -I, süsihappegaasil aga on ta suurem, nimelt IV, seega süsinik oksüdeerub (C- -5e = C4+) ja atsetüleen on redutseerija. Hapnik samal ajal redutseerub (O +2e = O2-) ja on järelikult oksüdeerija. Lihtainetest on hapnik üks tugevamaid oksüdeerijaid üldse. Temast aktiivsemad on ainult trihapnik ehk osoon /O3/ ja fluor /F2/

2.   Väga tugev oksüdeerija on ka monohapnik, mis pole küll tavatingimustel püsiv.
Ta tekib vesinikperoksiidi (vesinikülihapend) lagunemisel. Veres leiduvate ainete  toimel laguneb vesinikperoksiid tormiliselt. Sellepärast kasutatakse tema 3% lahust haavade puhastamiseks. Haiget ta ei tee, kuid mullitab intensiivselt. Alguses tekkiv monohapnik tapab kõik bakterid, inimesele see ohtlik pole, sest õhku jõuab juba ohutu O2. Kangema lahusega võib pleegitada (blondeerida) juukseid. Tegemist pole just väga püsiva ainega ja tema kontsentreeritud lahused võivad plahvatada, apteegis selliseid loomulikult ei müüda. Vesinikperoksiidi lagunemisreaktsiooni võrrand on järgmine:
H2O2 à H2O + O ja edasi 2O à O2

3.  Paljud keemilised reaktsioonid kulgevad puhtas hapnikus kiiremini kui õhus
(meenutame näiteks katset hõõguva pirruga). Sellepärast kasutatakse hapnikku tihti siis, kui soovitakse midagi kiiresti teha. Niimoodi saab hapra malmi muuta sitkeks teraseks palju kiiremini. Tööstuses kasutatavad seadmed on väga kallid ja mida kiiremini me tegutseme, seda vähem seadmeid meil tarvis on ja seda odavamalt   saame toota. 

4. Vedel hapnik on väga külm vedelik.

Nii madalatel temperatuuridel muutuvad paljude ainete omadused tundmatuseni. Elavhõbedast haamriga võib naela laua sisse lüüa, pliist kelluke hakkab löögist kenasti helisema ja kummist aiakastmisvoolik muutub kõvaks ning kukkudes puruneb tuhandeks killuks. Vedela hapniku abil võib isegi saepuru lõhkeaineks muuta. Eriti levinud sellised lõhkeained pole, sest neid on küllaltki tülikas kasutada. Muuhulgas on neil ka üks eelis - kui plahvatus mingil põhjusel ei toimu, muutub plahvatusohtlik segu kiiresti ohutuks.  Indeks