Rauaühendid

Edasi vaatame mõningaid tähtsamaid rauasoolasid. Raud(II)sulfaat-7-vesi - FeSO4 · 7H2O, mis on tuntud ka rauavitrioli nime all. Kristalliline raudsulfaat on helerohelise värvusega suhteliselt püsiv ühend. Vaid vesilahuses oksüdeerub aeglaselt õhuhapniku toimel.Teda saadakse enamasti raua reageerimisel lahjendatud väävelhappega. Kirjuta võrrand

......................................................................................................................

Antud soola kasutatakse põllumajanduses taimekahjurite ning seenhaiguste tõrjeks, puidu konserveerimisvahendina, aga ka villa värvimisel ja tindi ning värvainete valmistamisel. Samuti kasutatakse teda peitsina (lisandina) taimedega värvimisel.

Raud(II)karbonaati - FeCO3 leidub looduses mineraal sideriidina. Destilleeritud vees raudkarbonaat ei lahustu, kuid süsinikdioksiidi (süsihappegaasi ) sisaldavas vees lahustub, muutudes seejuures raudvesinikkarbonaadiks:

FeCO3 + H2O + CO2= Fe(HCO3)2. Looduslik vesi sisaldab tihti raudvesinikkarbonaati, mis on veeslahustuv. Vee keetmisel reageerib see õhuhapniku ja veega ning tekib raud(III)hüdroksiid, mistõttu keedunõu seintele tekkiv katlakivi on pruunika värvusega.

Raud(III)kloriid - FeCl3 on pruunika värvusega kristalne, väga hügroskoopne (seob kergesti vett) ühend. Ta on kõige levinumaks raud(III)soolaks. Teda kasutatakse joogivee puhastamiseks, aga ka meditsiinis väiksemate haavade ja ninaverejooksude peatamiseks (3-5% lahust).

Raud(III)sulfaat - Fe2(SO4)3 on kollakasvalge hügroskoopne pulber. Ta moodustab leelismetallide sulfaatidega ning ka ammooniumsulfaadiga kaksiksoolasid, nn maarjaid. Nii raud(III)sulfaati kui ka maarjaid kasutatakse värvimisel peitsidena.

Loomulikult kõige laiemalt kasutatavad rauaühendid on rauasulamid - malm ja teras. Kui me järgmisel tunnil räägime raua tootmisest kõrgahjudes, siis tegelikult saadakse kõrgahjuprotsessi tulemusel malm. Seda seetõttu, et kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikdioksiidi ja ka teiste ainetega. Neist sulameist me rääkisime aga juba eelmistes tundides. Meenutame.

Mitme erivormina võib esineda malm ja millistena? Mille poolest nad teineteisest erinevad?

..........................................................................................................................

...........................................................................................................................

Mis on legeeritud terased ja miks nad teistest rauasulamitest paremad on?

...........................................................................................................................

...........................................................................................................................