PÄIKE, KUU JA TÄHED

 

Ennemuiste oli taevas nii madalal, et pikk mees võis teda käega silitada.

Kord läksid rätsepa lapsed väljale, ronisid suurte rändrahnude otsa, hüüdsid üksteisele:

"Ohoo, nüüd ulatume meie kah taevast käega kinni hakkama! Torgime sellele augud sisse, vaatame õige, mis Vanataat ja need teised suured ja vägevad seal üleval teevad!"

Ja hakkasidki rätsepa lapsed sõrmega taevavõlvisse auke torkima, et nende kaudu sinna sisse vahtida.

Vanataat nägi seda, ütles sulasele:

"Jaen, ae, Jaen! Näed nüüd, mis nad teevad! No küll on ikka krantsid, need praeguse aja lapsed, kibedat vitsa oleks neile nende ulakuse eest vaja. Torgivad taevavõlvi puha auke täis - kas see siis kellegi temp on. Ei oska midagi ette kah võtta, et nad seda edaspidi enam teha ei saaks."

Sulane oli kiire taibuga ja arukas mees, mõtles kolm-neli päevakest, nii et pea kumises, ja ütles viimaks:

"Ega see asi ju nii keeruline ei olegi - vaja taevavõlv kõrgemale tõsta."

Vanataat pidas omakorda nädalat paar aru, pahameel läks üle, lõi käega ja ütles:

"Tea, kas maksab, Jaen. Ulakus see ju muidugi on, aga laste asi, tahavad näha, mis me siin teeme ja kuidas neid maailma asju korras hoitakse."

"Nojah, seda küll, et laste asi…" noogutas ka sulane Jaen.

Ja nii jäigi taevavõlv sel korral kõrgemale tõstmata.

Varsti aga juhtus nõnda, et rätsep pidi oma pükstele uue põhja panema - senine oli alatisest ristis jalgadega istumisest liiga hõredaks kulunud. Korjas kokku kõik kopikad, kraapis kokku kõik krossid - ei jätkunud. Ja võttis suures hädas käärid kätte, läks lepikusse, kus kedagi nägemas polnud, ronis suure kivi kukile, lõikas taevavõlvist paraja ümmarguse tüki välja.

Siis juhtus ka rätsepa naisele õnnetus - kare ja pinnuline kirikupink oli temagi pühapäevaseeliku läbi kulutanud! Ja eks tema lõiganud kah selle jaoks taevavõlvist sobiva tüki välja. Järgmisel hommikul nägi Vanataat, mis vahepeal oli juhtunud, väärutas pead, ütles sulasele:

"Nüüd, Jaen, tuleb meil tõesti sinu nõu järele talitada! Mine sa alla maa peale, upita sealt, ma tirin siit ülevalt, tõstame taevavõlvi nii kõrgele, et keegi teda enam puudutama ei ulatu."

Ja tegidki nii - tõstsid taevavõlvi nii kõrgele, et keegi seda puudutama ei ulatu, ja hakkasid rikutud kohtadele paiku panema. Aga et neil polnud parajasti kuskilt taevakarva sinist värvi riiet võtta, saidki neist teist värvi paikadest päike, kuu ning tähed.