LEGENDE LILLEDEST 2. osa.
Juhan Kerdi

Paljud aedlilled on Eestimaale väliskülalistena sisse rännanud. Sellepärast on loodki nendest kaugetelt maadelt pärit.

NARTSISSID toodi meile Vahemere äärest. Muhameedlaste pühakiri koraan õpetab, et kui kellelgi on kaks leiba, siis müügu ta nendest üks ja ostku endale nartsissiõisi. Leib olevat vaid ihutoit, nartsiss aga ülendavat hinge. Kreeka müüdi järgi on see lill saanud oma nime nägusa nooruki Narkissose järgi.
Üks mäginümf oli Narkissosesse armunud. Kuna kõrk noormees nümfist väljagi ei teinud, kurvastas ärapõlatu nii, et temast jäänud järele ainult häälekõla - kaja. Südametut noorukit aga karistati. Kui Narkissos kord vaikse allika kohal oma peegelpilti imetles, armus ta oma ilusse niivõrd meeletult, et suri selle tagajärjel. Haiglast eneseimetlust nimetataksegi seepärast nartsissismiks. See lugu on valgeõielisest poeedinartsissismist. Tema õite külm, hingetu ilu ei taluvat ühtegi teist elavat rõõmsavärvilist lille enda kõrval.

HÜATSINT olevat vana-kreeka legendi järgi tekkinud spordivõistlusel surmavalt haavata saanud ilusa noormehe, Apolloni lemmiku Hyakinthose veretilgast.

Koduaedades harva esineva, suurte kuldkollaste õitega KEVADADOONISE tekkimisest pajatab järgmine vana-kreeka müüt.
Armastuse ja ilu jumalanna Aphrodite lemmik, imeilus noormees Adonis hukkunud metsseajahil. Aphrodite palvel lubanud Zeus Adonisel igal aastal maa peale tagasi pöörduda lühikest aega õitseva kevadlillena. Hellenistlikus usundis oli Adonis kevade lühiduse sümboliks, tema auks korraldati mitmepäevaseid pidustusi.

ROOSI tekkimisest on vanadel roomlastel järgmine legend.

Armastuse ja ilu jumalanna Venus supelnud kord meres. Siis sündinudki veevahust roos. Venus näinud imeilusat valget lille ja võtnud selle oma kätte. Roosil aga olnud okkad, mis teinud Venuse käe katki. Jumalanna veri värvinud roosiõie punaseks. Sellest ajast ongi punane roos armastuse sümboliks.
Aga kui vanaroomlane sõbra intiimsele lõunale kutsunud, riputanud ta laua kohale valgetest roosidest punutud vaniku. See tähendanud, et kõik külalisega räägitud jutud jäävad sinnasamasse nelja seina vahele, saladuseks. Tekkis kõnekäänd: sub rosa distum - (ladina k.) rooside all öeldu, s.o. vaikimiseks ehk saladuskatte all räägitu.

PIONEER. 1970/10.