EESTI PÕLLUMAJANDUS

 

Eesti Vabariigis oli 1939 aastal 91 riigimõisat, mille kogupindala oli 26758 ha. Mõisa keskmine pindala oli 314 ha. Kõige suurem neist oli Tori mõis - 1003 ha. Esimene maa hindamine Eesti territooriumil toimus XVII sajandi IV veerandil, mil Rootsi valitsus laskis Lõuna-Eestis koos mõisamaade mõõtmisega maad ka hinnata.

 

Talude taastamine algas 1988. Esimesed 100 talupidajat taotlesid kokku 2400 ha maad, 25 talunikku alustasid tegeliku talupidamisega. 1992.a 18. dets seisuga oli registreeritud 8555 talu kogupindalaga 218867 ha. Talu keskmine suurus oli 25,6 ha, sh haritavat maad 11,1 ha. Taludest oli 52 % väiksemad kui 10 ha ja ainult 15%l oli maad üle 20 ha. 337 talul (4,4%) oli haritavat maad üle 30 ha.

Esimene põllumajandusnäitus (talumajandusnäitus) peeti 1876 Otepääl. Näituse organiseeris Mart Mitt, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutajaid ja esimees.

Esimene talusümpoosion Lepakose lugemised toimus 15. augustil 1992 Suure-Jaani vallas Lepakose külas. Sümpoosionist võtsid osa ümbruskonna vanema ja noorema põlvkonna haritlased muusika, meditsiini, pedagoogika ja põllumajanduse alal.

Esimene kolhoos loodi 23. augustil 1947 Saaremaal Valjala vallas Sakla külas. Esimeheks valiti Herman Kuning.

Kõige rohkem on olnud V.Kingissepa nimelisi kolhoose. Aastail 1954-1955 oli Eestis V.Kingissepa nim majandeid kõige rohkem - 21, 1990. aastaks olid viimased 3 võtnud omale uueks nimeks Mäksa, Valjala ja Viru-Maidla ühismajand.

 

Esimene jõhvikakasvatustalu rajas Toomas Jaadla 1988 aastal Tartumaal Maarjasoo talus suurusega 20 ha. Talu rajaja on jõhvikakasvatust põhjalikult uurinud. Jõhvikatalu rajamine võtab aastaid. Korraliku jõhvikasaagi võib saada alates kuuendast aastast. Esimese 0,3 ha istutas talunik täis 1990 aasta kevadel. Üldse on kavas jõhvikapõllud suurendada 7-ha-ni ja lisaks viljelda paaril ha-l pohli ja metsmaasikat, võib-olla ka rabamurakat. Pohla- ja murakapeenrad on talus juba olemas.

 

Esimene turismitalu Eestimaal - Ramsil Viljandi lähistel. Turismitalu on perefirma. Talu peremees on Vidrik Kivi. Puhkajaid ootab kahekorruseline maja, kus on kuus kahekohalist tuba, söögituba, saun ja olmeruumid. Majapidamine kasutab kolme hektarit maad, kust saadi ka esimene sissetulek seemnekasvatusest. Talu esimene külaline oli 1992 aasta juunis.

 

Esimene nisutärklisetehas alustas Tallinnas tegevust aastatel 1757-1758 (kartul ei tulnud siis veel kõne alla).

XIX saj II veerandil algas piiritustööstuse üleminek kartulitoormele seoses kartulikasvatuse arenguga. Seepärast kerkis ka mõte loobuda nisutärklise tootmisest. See sündis 1839 Tallinnas Haegerstedti lese tärklisevabrikus.

Suurim aedviljakonserve tootev ettevõte on RAS Säilis (Tartu Konservitehas ja Viljandi Konservitehas). Asutatud 1846.

RAS Säilis tootis 1993. a kokku 8754 ttt (tuhat tingtoosi) konserve, sh lihakonserve 38 ttt ja aedviljakonserve 8716 ttt.

RAS Säilises oli 1994. a algul 310 töötajat.

Suhkruvabrik asutati Eestimaal 1812 ja töötas kuni 1837. J. G. Clemensi suhkruvabrik asus Tallinnas Maarjamäel. Vabrik kasutas toormena Ameerikast toodud toorsuhkrut.

Tallinna Linnamuuseumis on eksponeeritud suhkruvabriku pilt.

 

Lihuniketsunft asutati Tallinnas 8. Sept. 1394 (vana kalendri järgi). See oli teine tsunft kullaseppade järel. Ei ole teada, millal ja kus sai alguse põllumajandusmaa kvaliteedi hindamine ja maakadastri pidamine.

Esimene linnatapamaja avati Narvas 6. veebr 1873. Piduliku sündmuse algust tähistas õigeusupreestri tseremoonia, seepeale tapeti sümboolselt üks veis ning lõpetuseks korraldati üsna pikk terviseks joomine.

Esimene eksporttapamaja asutati 1885 insener H.Kolshorni poolt Virumaal Kulina mõisas, mis tollal kuulus Gavrila Babinile. 1886. a kevadel hakati sealt liha Tallinna kaudu Inglismaale transportima.