Põllutöömasinad

Eesti vanim vikat kuulub VI sajandisse. Vikatid leiti 1923 Taebla lähedalt Kirimäe küla põllult suure kivi juurest koos inimluude, odaotste, kirveste jt leidudega.

Eestisse, Rakvere mõisasse toodi Ameerikast esimene sisepõlemismootoriga traktor 1911 aastal. See oli ratastraktor Hart-Parr. Eelmainitud traktoriga hakkas tööle Jakob Pällo, kes oli seega Eesti esimene traktorist. Rakvere "künnimasin" hävis 1917 aastal tulekahjus. 1920 aasta sügisel oli Eesti põllumajanduses 10 traktorit, 1939 aastal - 1807 traktorit, neist 1761 ratas- ja 46 roomikveoga.

Enamlevinuks ratastraktoriks oli Fordson (1159). Roomiktraktorite pingerea eesotsas seisis Deering (8). Üldse oli loenduse andmeil meie põllumajanduses 24 marki ratas- ja 6 marki roomiktraktoreid. Maakonniti oli kõige enam traktoreid Tartumaal - 251. Kõige levinum ratastraktor enne II maailmasõda oli Eestimaal Fordson. 1939 oli Eestis 1761 ratastraktorit, nendest Fordsoneid - 1159 tk, Deeringuid- 389 tk ja Janz-Buldogeid-71 tk.

Eesti esimene kombainiomanik ja Eesti esimene kombainer oli dr Voldemar Johanson 1938 aastal. V. Johansoni Nõmmealuse talu asus Harjumaal, Varbola vallas, Pölli külas. See oli kombain Allis Chalmers 60. Tema heedri laius oli umbes 1,6 m. 1938 aasta lõpuks oli Eestis kokku 3, 1939 aasta lõpuks vähemalt 25 kombaini, neist USA firmade poolt valmistatud neli Oliveri, ülejäänud Allis Chalmersid.

Esimene iseliikuv auru-viljapeksugarnituur (Case) toodi Fr. Von Bergile kuuluvasse Sangaste mõisa 1895; see garnituur oli esimene selline Baltimail. Viis aastat hiljem müüdi garnituur Kärstna valda, kus ta töötas kuni 1923 aastani.

Esimene silohoidla ehitati Vändra lähedal Piistojal 1922.

Esimene teadaolev eesti talumeeste masinaühistu rajati 1897 Järvamaal, Alliku vallas, Retla külas. I maailmasõja eel oli Eestis üle 250 masinaühistu, 1939 oli neid 539.

Esimesed talud elektrifitseeriti Uue-Vändra vallas Vihtra vesiveskisse paigaldatud generaatori baasil 1907 aastal. Generaatori paigaldas kohalik sepp Juhan Miil.

Esimesed põllumajanduslikud kursused eesti keeles korraldas Tartu ärimees Hendrik Laas oma katsepõllul ja aiandis 1900. Kursustest võttis osa 78 inimest. Hendrik Laas pani XIX sajandi lõpul oma kulu ja kirjadega käima ka esimese tõsiselt arvestatava põllumajandusliku ajakirja Põllumees (1895-1912). Aastatel 1895-1903 andis ta välja Põllumehe kalendrit.

Esimene masinistide kursus Eestis toimus 1909. Kursuse korraldas Tartu Eesti Põllumeeste Selts. Kursusest võttis osa 121 inimest, nende seas üks mulgi neiu - Marie Karu. Seega on viimane Eesti esimene teadaolev naismasinist.