NÄITEMÄNGIMINE
Toivo Tootsen

Pajuviidika - poiss ütles, et rühmadevahelises võistluses annab isetegevus niisama palju punkte, nagu timurlaste töö ja oktoobrilaste juhtimine kokku. Sellepärast ei tohtivat me ennast killustada. Vaid pidavat nagu üks mees hakkama näitemängu õppima.
Vastutajaks määrati Elle - Vaike. Tema on neli korda teatris käinud ning nende perel õnnestus tellida "Sirp ja Vasar"

Elle - Vaike arvas, alustama peaks retseptuaarist. Peab valima sobiva näidendi. Muru Maimu hüüdis:" Pöial - Liisi". Emal on veel alles krepp - paberist karnevalikostüüm, mis sobib Pöial - Liisile. Kivinõmme Kusta kisas, et tema tahab "Nukitsameest." Kariotsa Karla pakkus "Kolme põrsakest". Mina ütlesin: parem "Tare - tareke". Seal kerge tekst, jääb ruttu pähe. Elle - Vaike arvas, et peaks olema midagi algupärast. Mispeale Kariotsa Karla pakkus, et teeme ise näidendi. Kivinõmme Kusta karjus, vahva! Elagu meie kooli Sakespäär Karla! Ja pealkirjaks paneme näidendile "Kergemeele kooli komöödia!"
Pajuviidika - poiss käratas kõik vaikseks. Ütles, ettepanek on kiiduväärt. Omalooming on teretulnud. Selle eest saame sama palju punkte, nagu näiteks kolme pioneeriinstruktori ettevalmistamise eest.

Kena keik, ütlesin, aga millest me näidendi teeme? "Joosepist," ilkus Kusta. "Pealkirjaks paneme. "Juulia ja Joosep". Aga Muru Maimu itsitas: Ei, ikka " Elle - Vaike ja Joosep."

Pajuviidika - poiss käratas, aitab naljast. Näidendi teeme kogu klassikollektiivist. Siis on igaüks tegelane. 100% - line osavõtt isetegevusest aga annab sama palju punkte kui metsaistutamine.

Karla kiitis, väga tore. Tema küll ei viitsivat metsa minna. Parem mängib iseennast ja saab selle eest punkte. Mispeale Elle - Vaike ütles, sellest ei tule midagi välja. Et igaüks mängib iseennast. See pole siis enam kunst, vaid elu. Kivinõmme Kusta ütles: tema teab, mida teha. Kuna mina olen negatiivne kuju, siis peaksin ma mängima positiivset. Näiteks Pajuviidikat. Elle - Vaike kiitis asja heaks. Lisas veel, et Pajuviidikas võiks mängida jälle mind. Negatiivne kuju peab olema. Muidu pole, kes näidendi käigus positiivseks ümber kasvab. Ütlesin, see on tore. Kui kõik näidendi käigus ümber kasvavad. Siis olen mina lõpuks ikka jälle Jõhvi Joosep. Aga Elle - Vaike vastas, nii see asi ka pole. Positiivsed kujud peavad näidendi otsast lõpuni positiivsed olema, ainult negatiivsed kasvavad ümber. Et kunstil oleks kasvatav mõju.
Kariotsa Karla küsis, mida Elle - Vaike sööb. Et ta nii tark on. Mispeale Elle - Vaike vastas: ta ei söögi, vaid loeb söömise asemel. Mida soovitab ka Karlal teha. Et too oleks kere poolest kõhnem, aga taibult tüsedam.
Muru Maimu piiksus vahele. Keda tema mängib?
Pajuviidikas kratsis kukalt. Et jah, Maimu pole positiivne, aga ega ta päris negatiivne ka ei ole … Lõpuks otsustas, Maimu mängigu lava taga heliefekte.
Lõpuks oli Kesakännu Juku ainuke, kellel veel osa polnud. Kivinõmme Kusta tuli heale mõttele. Ütles, et kui näidendis peab kõik tagurpidi olema, siis olgu Juku etteütleja, ehk soflöör. Juku on ju niisugune nohik, et elus sa tema käest midagi ei kuule. Kikita tahvli ees kõrvu palju tahad. Ehk õpib näidendiga ometi ettegi ütlema. Siis saame pärast punkte ka veel. Õppeedukuse tõusu eest.
Pärast lugemisproovi käskis Elle - Vaike meil kodus osad lahti mõtestada ja tegelaskujudesse sisse elada.

Mina pole mees, kes alustatud asja kergelt võtab. Seepärast hakkasin kohe pihta. Ümberkehastumisega.

Nüüd sain omal nahal tunda, kui raske on olla paipoiss. Olin seda ju varem ka proovinud. Pool tundi või tund. Enne kinno lubamist või ekskursiooniraha saamist või kommiraha mangumist. Aga nii hoolega ja nii teaduslikult polnud ma seda vare teinud. Mõtestasin lahti, mis on positiivne. 1. Käte pesemine pärast koolist tulekut. 2. Kooliriiete vahetamine koduriiete vastu. 3. Ilma lehelugemiseta söömine. 4. Sutspüssi tegemata jätmine. 5. Koolitöö tegemine. Mille taha ma jäingi toppama. Istusin korralikult pool tundi matemaatika ülesande taga. Ei midagi. Ülesanna ei tulnud välja. Närv läks mustaks. Mõtlesin, olen veel veerand tundi positiivne. Kui siis ka lahendatud ei saa, kirjutan koolis mõnelt maha. Näidend näidendiks. Häid hindeid on ka vaja. Ning just siis vajus Pajuviidika - poiss tuppa. Murest murtud. Ütles, temal käib üle jõu. Huligaan olla. Suhkrutükkide näppamisega sai küll hakkama. Seda on varem ka teinud. Sest keegi ei pane tähelegi, suhkrut ju on. Aga katsu sa kassile pesupulk sabasse panna või koolitöö tegemata jätta! Kohe kisa lahti. Olgu ma hea mees, aidaku.

Ütlesin, käsi peseb jalga. Olgu Pajuviidika - poiss minu eest positiivne ja tehku minu eest matemaatika ülesanne ära. Mina aga lasen tema eest nende saunaakna ragulkaga sisse. Pajuviidika - poiss kauples, matemaatika ülesanne olevat raske. Andku ma selle eest veel koolis Kesakännu Jukule vastu kõrvu ka. Olevat Pajuviidikat pupujukuks ja nahahoidjaks sõimanud.

Nüüd võin ütelda, et elu on ikka elu ja näitemängu ei mõista siin keegi. Matemaatika ülesande eest sain ühe, sest meil oli Pajuviidikaga täpselt ühesugused vead. Saunaakna eest sain keretäie, sest Pajuviidikas ajas süü minu kaela. Ja Kesakännu Jukult sain kõrvakiilu eest lõuahaagi. Oli mul vaja positiivseks tegelaseks saada!

Toivo Tootsen. Jõhvi Joosepi juturaamat. Tln., 1983. Lk. 8 - 10

1. Milline võistlus oli käimas?

2. Missuguste ettevõtmiste eest oli võimalik punkte teenida?

3. Miks määrati näitemängu eest vastutavaks Elle - Vaike?

4. Uuri vanemate inimeste käest järgi, mida tähendab lause "nende perel õnnestus tellida "Sirp ja Vasar"".(NB! on 70-ndate aastate algus.)

5. Kes on nn. Sakespäär?

6. Millest või kellest otsustati teha näitemäng?

7. Kuidas õnnestus Jõhvi Joosepi ja Pajuviidika ümberkehastumine?

8. Millised olid ümberkehastumise tagajärjed?