Fr. R. Kreutzwald

,,Eesti rahva ennemuistsed jutud”

Põhja konn

 

Lühikokkuvõte

Ennemuiste elanud kole metsaline, kes aegamööda kõik elavad loomad maa pealt oleks ära hävitanud. Temal olnud härja keha, konna jalad, taga maosaba. Olnud väga suur elukas, kelle keha oli kaetud soomustega, mis tugevamad kui kivi ja raud ning tema silmad hiilanud heledamini kui küünlad.

Kuningad pakkusid otsata vaevatasu sellele, kes koletise hävitab. Vanema rahva sõnul olevat ainult Saalomoni sõrmusega võimalik koletist hävitada.

Niisiis asus üks julge noormees otsima sõrmust, oma teel kohtas ta hommikumaa tarka, kes õpetanud talle lindude keelt. Kaks lindu juhatasid nooruki põrguneitsi juurde, kuhu poiss jäi mõneks ajaks elama. Neitsi tahtis abielluda, sest noormees meeldis neitsile väga. Nooruk seda ootaski ja tahtis neitsilt midagi vastu.

Nii näitas neitsi poisile sõrmust, mis erinevasse sõrme pannes annab erineva võime. Noormees kavaldas põrguneitsi üle ja sai sõrmuse endale ning viis selle hommikumaa targale. Tark õpetas talle Saalomoni sõrmuse võlujõu selgeks.

Poiss lendas koju ja rääkis kuningaga, et see talle koletisega võitlemiseks sobiva varustuse laseks teha. Ise asus noormees mõtlema, kuidas Põhja konna võita.

Kolm päeva ja ööd kestnud võitluse järel hakkas Põhja konna jõud raugema ning poiss pani sõrmuse abil suure kivi elukat nottima kuni see enam elumärki ei näidanud.

Rahvas oli õnnelik ja paari päeva pärast abiellus noormees printsessiga.

Koletis aga unustati maha matta ja see hakkas koledasti lehkama. Abi saamiseks läks noormees nüüd hommikumaa targa juurde, kuid kohtas teel hoopis petetud põrguneitsit, kes temalt sõrmuse võttis ja nooruki koopasse aheldas.

Et noormees oli kuninga väimees, saatis kuningas teda oma saadikud koos hommikumaa targaga päästma.

Päästjad leidsid ning päästsid noormehe aga alles seitsme aasta möödudes. Noormees jõudis koju päeval, mil kuningas suri ja tema tõsteti kuningaks. Ta elas õnnelikult elupäevade lõpuni.

Aga pärast seda pole keegi imesõrmust näinud.

Minu arvamus

Tegevus toimus ennemuistsetel aegadel.

Peategelasteks olid noormees, hommikumaa tark, põrguneitsi ja Põhja konn.

Mulle meeldis noormees, sest ta päästis olukorra ja oli alati vahvalt valmis appi ruttama. On õiglane, et ta sai autasuks kuninga tiitli ning abiellus printsessiga. Mõnes mõttes oli seda huvitav jälgida, kuidas nooruk tappis Põhja konna.

Minule ei meeldinud Põhja konn, sest ta tegi inimestele halba. Ega seegi hea olnud, et ta hakkas pärast veel lehkama ka.

Ebahuvitav oli see, kui need linnud juhatasid selle noormehe põrguneitsi juurde. See oli umbes nii: esimene päev-ei lähe, teine päev- ei lähe, kolmas päev- ei lähe ja siis lõpuks neljandal päeval hakkavad minema.

Muidu polnud väga vigagi. See oli nagu seiklus-muinasjutt.