IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).
CATILINA VANDENÕU. POMPEIUS JA CAESAR.
Pompeius ja Caesar.
Gnaeus Pompeius oli samuti Sulla poolehoidja ja kerkis esile juba
Sertoriuse ülestõusu mahasurumisel Hispaanias. Seejärel tehti temale ülesandeks
hävitada piraadid vahemerest. Piraadid pidasid merel kinni Itaaliasse suunduvaid
viljalaevu, riisusid rannikuid ja viisid vangi suursuguseid roomlasi. Pompeius tuli
piraatidega ruttu toime ja omandas suure populaarsuse. Pärast seda saadeti
Pompeius itta võitlusse uuesti ülestõusnud Pontose kuninga Mithridatese vastu. Pompeius
lõpetas sõja Mithridatesega edukalt. Seejärel siirdus Pompeius Süüriasse ja alistas
selle koos Juuda kuningriigiga. Ta pöördus Rooma tagasi 62. a. e.u.a. määratu suure
sõjasaagiga ja kroonituna kuulsusega. |
 |
Sellal hakkas tähtsat osa etendama ka Gaius Julius Caesar. Ta pärines
suursugusest sugukonnast ja oli saavutanud populaarsuse mitmesuguste vaatemängude
korraldamisega rahvale. Caesar oli arukas ja ettevaatlik inimene. Algul ise välja
astumata, saavutas ta võimu teiste isikute kaudu. Sel eesmärgil toetas ta algul
Catilinat. Pärast Catilina vandenõu läbikukkumist taotles Caesar sõjalist diktatuuri
Crassuse ja Pompeiuse kaudu. Koos nendega organiseeris ta vandenõu vabariigi kukutamise
eesmärgil. |