IV. ORJADE JA VABA KEHVIKKONNA ÜLESTÕUSUD.
ROOMA VABARIIGI LANGUS (a. 137 - 30 e.u.a.).

CATILINA VANDENÕU. POMPEIUS JA CAESAR.

Pompeius ja Caesar.

Gnaeus Pompeius oli samuti Sulla poolehoidja ja kerkis esile juba Sertoriuse ülestõusu mahasurumisel Hispaanias. Seejärel tehti temale ülesandeks hävitada piraadid vahemerest. Piraadid pidasid merel kinni Itaaliasse suunduvaid viljalaevu, riisusid rannikuid ja viisid vangi suursuguseid roomlasi. Pompeius tuli piraatidega ruttu toime ja omandas suure populaarsuse. Pärast seda saadeti Pompeius itta võitlusse uuesti ülestõusnud Pontose kuninga Mithridatese vastu. Pompeius lõpetas sõja Mithridatesega edukalt. Seejärel siirdus Pompeius Süüriasse ja alistas selle koos Juuda kuningriigiga. Ta pöördus Rooma tagasi 62. a. e.u.a. määratu suure sõjasaagiga ja kroonituna kuulsusega.

Sellal hakkas tähtsat osa etendama ka Gaius Julius Caesar. Ta pärines suursugusest sugukonnast ja oli saavutanud populaarsuse mitmesuguste vaatemängude korraldamisega rahvale. Caesar oli arukas ja ettevaatlik inimene. Algul ise välja astumata, saavutas ta võimu teiste isikute kaudu. Sel eesmärgil toetas ta algul Catilinat. Pärast Catilina vandenõu läbikukkumist taotles Caesar sõjalist diktatuuri Crassuse ja Pompeiuse kaudu. Koos nendega organiseeris ta vandenõu vabariigi kukutamise eesmärgil.