Ärkamisaja kirjanikud  6.

 

Jakob Pärn 1843-1916

sünd 1843 Põhja-Tartumaal Torma külas Lahvardi talus Kristjan Pärna ja tema teise naise Leenu esimese lapsena. Kokku kahest abielust 14 last (esimesest 7).

Isa Kristjan – haritud, oskas lugeda ja kirjutada, koolivanem, kiriku vöörmünder; lõpuks sai pärisperemeheks (töökas)

Ema Leenu – töökas, õpetas lugemist ja kirikulaule.

Oma tuba, oma luba 1879, langeb (peaaegu) kokku perekonnalooga. Kristjan Lahvardi prototüüpideks ema ja isa; neid on kasutatud ka mujal loomingus.

Ülesehitus on must-valge; Kristjan – vooruslik (aus, õiglane, haritud, karske, töökas) on vastandatud Kördi Saulile, kes on paheline (joodik, vastutustundetu, harimatu... Sama printsiipi on kasutatud ka teiste tegelaste puhul: Metsavaht Tõmm<>Kördi Andres; Leenu<>Kördi Tiiu. Didaktiline – "renditalupoja aabits". Idealiseeriv – majanduslik hüveolu saavutatakse päriskoha ostmise kaudu. Stiil on lopsakas, rahvalik, õnnestunud võrdlused; ühtlasem kui varasemates töödes.

Haridus-haritus, armastusabielu, rahvuslus, karskus – moraliseeriv, õpetusi jagav, isegi rahvavalgustuslik.

J. Pärn alustas õpinguid 9-a Torma kihelkonnakoolis, õpetajaks Adam Jakobson (C. R. Jakobsoni isa). Noor Jakobson innustab edasi õppima. Takistavaks kodused olud, alles u 20-a Tartu kreiskooli, siis Tartu I Õpetajate seminar (lõpetas 1869). 2 aastat vabakuulajana ülikoolis – keemia, füüsika, geoloogia. Tööl Põltsamaa elementaarkoolis, al 1871 Lihula algkooli juhataja. Lihula – vaimselt mahajäänud kolgas; Pärn – rahvavalgustaja, kool peagi õitsvale järjele (sinna hakati saatma lapsi kogu Läänemaalt). Viljakaim kirjanduslik periood. Kohalike hulgas pahameel – Pärn õpetas eesti keelt (programmiväliselt), oli "Sakala" kaastööline ja levitaja, kirjutas jutte, kus avaldas ohtlikke seisukohti. 1878 a inspekteerimisel jäädi õpetamise tasemega väga rahule. 1822 palus Pärn end koolijuhi ametist vabastada, sest oli tekkinud vastuseis – Pärn ärritas Lihula kadakasakslikku ladvikut. Järgneb 1,5 a töökoha otsimist. Aineline kitsikus (suur pere, 5 poega). Otepää pastor Jakob Hurt aitab saada Otepää kihelkonnakooli juhatajaks; maj. tingimused lahedamad, töökoormus rängem. Süveneb Hurda mõju; erimeelsused C. R. Jakobsoniga. Pärn on pehmem, alalhoidlikum, vastand Jakobsonile oma vagatsemise ja kirikuaustusega. Otepääl 25 a (1883-1908), tubli koolimees, karskus- ja põllumeeste seltsis, kõned, kirjanduslik töö; hoidus konfliktidest (suur pere – kokku 11 last, 4 neist surid noorelt). 1899 asutab Otepääl põllumeeste seltsi. Volmari (Valmiera) õpetajate seminaris (1908-1916), maj. mured kestavad. Läheb pensionile ja juba samal aastal sureb Elvas.

Jutulooming

Kirjutanud õpetlikke lugusid nii lastele kui suurtele. Jutud moraliseerivad ja skemaatilised – ülesehitus must/valge printsiibil: virk ja hoolas vaenelaps, sulane või teenijatüdruk jõuab haljale oksale ning abiellub õnnelikult <> laisk ja lohakas perepoeg või tütar lõpetab elu viletsuses. J. Pärna retsept parema elujärje saavutamiseks on naiivne, ebareaalne. Juttudes keskne "oma toa, oma loa" probleem, varieerub. Omal ajal jutustustel suur edasiviiv jõud (eriti Oma tuba, oma luba). Pärn mõjutatud Jakob Hurdast; päris heaks ei suuda kiita C. R. Jakobsoni vaateid. Rahvuslikule liikumisele konservatiivsed vaated. Langes teise äärmusse – ülistas juba eesti soost mõisnikke. J. Pärn – Jannseni suuna jätkaja, kuid läbinisti algupärane; segu sentimentalismist, romantikast ja varasest realismist.

Must kuub 1883 – kirjanduslikult teiseks tugevamaks teoseks "Oma toa, oma loa" kõrval. Ideaaliks eesti soost mõisnik. Peale muu ka ühiskonnakriitilised seisukohad, kuid kriitika ei tungi sügavuti. truualamlikule Pärnale tundub küllaldane olevat pinnapealne talurahva elu parandamine – renditingimuste parandamine, koolihariduse arendamine jms. Eestlasi eristab sakslastest vaid must kuub.

Jutuloomingu tähtsus seisneb tema algupärasuses, eriti 1870-80ndate kirjandusmaastikul.

Pärn lähendas lugejaile rahvusliku ärkamisaja ideestikku, arendas proosa karakterkäsitlust. Külaolustiku kujutus üsna realistlik, eelkäija realismile eesti kirjanduses. Toob kirjandusse teemad, mida käsitlevad hilisemad realistid (Vilde, Särgava).

Kirjanduslikku tegevust alustab lastekirjanikuna – pealetükkivalt õpetlik

I teos – Mõistlik majapidaja ja lasteaiakasvataja

Oma tuba, oma luba 1879

Wilhelm 1879

Juhan ja Adele 1879

Lahtine aken 1882

Head sõbrad 1883

Kasulapsed 1883 (ilmumata)

Hingemaa – uued, realistlikumad jooned; jõukale järjele võib jõuda talupojana, kaupmehena, käsitöölisena...