Lihavõtted

Liis Reimani referaat suhtlemisõpetuses

 

Sissejuhatus

Ma valisin oma teemaks lihavõtted. Ma valisin selle sellepärast, et need on kevadel. Mulle meeldib kevad ja üks lihavõttesümbol on armas jänes. Lihavõttel on palju nimetusi, mis on ka üks põhjus.

Lihavõtted e kevadpühad on liikuvad pühad. Nad võivad olla ajavahemikus 23. märtsist kuni 26. aprillini. Lihavõttel on palju nimetusi. Näiteks kevadpühad, munapühad ja kiriku kalendris ülestõusmispühad.

Kaunistamine

Nagu ka jõulude ajal kaunistatakse tube, nii ka lihavõtete ajal. Selleks on palju võimalusi.

Laua kaunistamiseks on mõeldud lihavõtteteemalised laudlinad ja salvrätid. Põhiline kaunistamisviis on värvitud munad laual. Tuppa tuuakse pajuoksi või muid hiirekõrvul oksi. Veel pannakse kasvama muru, kuhu sisse võib panna kollased tibud või värvitud munad. Kaunistused tehakse värskest ja looduslikust materjalist.

Uskumusi

Valgas kinnitati, et kui lihavõtetel kiikuda, siis ei hammustavat suvel kihulased. Setumaal ennustasid tütarlapsed neil pühil oma tulevikku. Nad jooksid võidu kiigeni. Kes esimesena kiigeni jõudis, sel pidavat minema suvel hästi ja ta pidavat teistest varem mehele saama. Lihavõttehommikul on võimalus oma nooruse säilitamiseks ja tervise parandamiseks.

Lihavõtte ja suviste esimesel päeval lähevad ka seitse laiska kirikusse (Palamuse).

Junalased ei lähe esimesel lihavõttepühal jala kirikusse, vaid rakendavad hobuse ikka vankri ette, olgu kirik ka paari minuti tee kaugusel (Varbla).

Pühadelaupäeva õhtul lähevad nad kiriku ja toovad sealt küünaldega tuld koju. Kui tuli mitte teel ära ei kustu, toob see õnne, aga kui juhtub see kustuma, toob see õnnetust (Setumaa).

Kevadpühade sümboleid

Urbadega pajuoksad sümboliseerivad uut elu.

Kollane nartsiss on uue elu ja võidu sümbol. Varakevadised lilled, eriti sibullilled, tähendavad uut elu.

Munaga liitub erinevatest uskumustest tuntud mõte: muna, kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol.

Lihavõttekaartidel on tavaliselt kollased tibud. Kodus pannakse tibud ajatatud muru sisse või pajuokstele.

Uue elu sümboliks on ka lihavõttejänes. Kõige rohkem on jänes sümboliks Kesk-Euroopas, kus leibki vormitakse jänese kujuliseks. On levinud arvamus, et just lihavõttejänes toob kodudesse kirjuks värvitud munad.

Looduse tähendusi

Kui lihavõtte hommikul on katused valged, kas härmas või lumised, siis tuleb veel 40 ööd külma.

Härmatis pühadeöösi tähendab head vilja-aastat.

Kui lihavõtte hommikul tuul mere poolt on, siis olla suvel head kalasaaki loota.

Kes lihavõttes linnumuna leiab. see leiab edaspidi õnne (Rakvere).

Esimese püha hommiku, kes linavästriku nägi, sellel kasvas lina üle kihelkonna (Äksi).

Ilmastik

Kui lihavõtte esimesel päeval päike tantsida, tulla vihmane suvi (Tallinn).

Kui lihavõtte hommikul päike selgelt paistab, tuleb hea marjaaasta (Tartu).

Kui lihavõtte esimese ja teise püha öösitel selge ilm on, siis loodetakse head aastat (Maarja-Magdaleena).

Külm lihavõte, külm kevade.

Kui ülestõusmispühal nii soe on, et kuue väel käia, siis peab nelipühi nii külm olema, et käi kasukaga (Jõhvi).

Vihmased lihavõtted - rasvased jõulud (Tartu)

Põllundus

Lihavõttehommikul veeti vikatit mööda kapsamaad taga, et ussid kapsaste kallale ei läheks (Haapsalu).

Esimesel pühal valati mahla viljapuude juurtele, et need sügisel hästi vilja kannaks (Helme).

Karjandus, koduloomad

Lihavõtte püha esimesel hommikul pannakse kirves laudaukse ette maha ja aetakse lehmad üle kirve laudast välja. Kui nii tehtud, ei juhtu loomadega suvel viga ega äpardust (Tartu-Maarja).

Kui emisel pühade ajal põrsad on, siis visatakse sündinud põrsastele soola peale, et külanaised sigu ära ei saaks nõiduda (Pärnu).

Kui lihavõtetel kanadele toas süüa annad ja kui üheskoos kõik söövad, siis neile nöörist rõnga ümber teed, siis ei hakka nad üksteisest lahku minema (Vaivara).

Kaks nädalat enne Kristuse tulemise püha hakkab kukk õhtust ööd laulma (Paide, Rakvere).

Kokkuvõte

Töö kirjutamisel sain ma teada erinevate lihavõtte sümbolite tähendusi, vanarahva ütlemisi ja palju erinevaid viise, kuidas saab kodu kaunistada. Mulle meeldis seda tööd kirjutada, sest see on tore püha ja kevadel.

Kasutatud kirjandus:

www.miksike.ee/lisa/Pidu/Munadepuhad/ylest.htm

www.miksike.ee/lisa/Pidu/Munadepuhad/peagi.htm

Hiiemäe, Mall . Eesti rahvakalender 2 . 1981. “Eesti Raamat”

Iivi Soova ja Anne Karu. Väike lihavõtteraamat. 1992. “Perioodika”