2. VEEBRUAR - KÜÜNLAPÄEV
2.

Küünalmaarjapäeva tähistamisest Eestis on eriti palju teateid maalt. Selleks ajaks pidid linad kedratud olema ja algas kangaste kudumine. Olid ju ilmad selleks piisavalt valged.

Ilmaennustamisel peeti tähendusrikkaks küünlapäeva sula. See ennustas suvist põuda: "Saab küünlapäeval härg räästa alt juua, ei saa kukk maarjapäeval nokkagi kasta."

Küünlapäeva oli Maarja tõttu eeskätt naiste püha. Mehed olid nõus kodused tööd ise ära tegema ja naistele küünlapuna joomiseks ning mokalaada pidamiseks vaba õhtu andma. Küünlapunaga oli nii et selleks sobis mahlaga punaseks tembitud viin või õlu. Kes küünlapuna jõi sellel pidid suvelgi ilusad punased põsed ja hea tervis olema. Selle kõrvale pruugiti rohket ja rammusat toitu. Ikka peeti parimaks sealiha, olgu pea, jalgade või küljeliha. Ka tangupuder oli au sees. Nii odratangu- kui odrajahupudruna. Kui liha nappis oli puder peamine küünlapäevaroog. Seetõttu ongi mõnel pool Eestis ja Soomes küünlapäeva ka pudrupäevaks kutsutud.

Jõulude ja küünlapäeva seosest annab tunnistust seegi, et Saare- ja Läänemaal hoiti üks ankur jõuluõlut küünlapäevaks. Pidutsemist võeti nii tõsiselt, et küünlapäeval olid omad järelpäevadki nagu küünlalühtripäev, tahipäev, kabjapäev. Veel võimaldas talv oma valdavalt tubasete töödega pikemat elunautimist. Küllap etendas oma osa ka asjaolu, et katoliiklikul ajal järgnes küünlapäevale suur paast mil lihasöömisega tuli pikemaks ajaks hüvasti jätta.

Pärast küünlapäeva hakati kevadet ootama. Tulid käibele sellised ütlused nagu "külma süda lüüakse lõhki", "küünlapäevast hakkab talve teine silm vett jooksma", "kõrred hakkavad lund vihkama".

Õigeusklikud tähistasid Eestis küünlamaarjapäeva kui kirikupüha. Igas õigeusu kirikus on ikonostaasis ikoon "Jeesus Kristuse vastuvõtmine", mis vastab sisult katoliiklikule "Jeesus- lapse esitamisele templis"

Vanu rahvakombeid arvestades võiks küünlapäevaks soovitada meestele ja noormeestele: laske oma naised ja pruudid sellekski õhtuks vabaks ja püüdke neile natuke küünlapuna hankida. Kas või punasesõstramorsi näol, kui punast või roosat šampanjat ei õnnestu hankida. Ise keetke endale tanguputru ja läitke küünal. Kui see küllalt pidulik ei tundu, unistage tulevikust, mil me elu enam talongihaldjatest ei sõltu.

Jüri Kuuskemaa