TSIRGUPÄEV  

 

 

Tsirgupäev  on  9. märtsil. Tsirk tähendab lindu. Setu rahvakalendris on see tõeline lindude päev.  Vanasti oli  tava  sel päeval  kanu munema õhutada, et nad munapühadeks palju mune muneksid. Neile anti süüa ja „ viheldi“ seejuures vitsakese või vööotsaga öeldes :“ Loo mune! Loo mune!  või : „ 40 muna! 40 muna!  . Kui sel päeval oli külm ilm, pidi külm veel 40 päeva püsima. Öeldi veel, et tsirgupäeval pööravat soojal maal 40 lindu ninad siiapoole ehk suve poole. Perenaised küpsetasid 40 kakukest, iga linnu jaoks ühe.

 

TEE PÄTSI, KASTA SAIA

SILITA, SILITA, SILITA

SILITA SEALIHAGA

KASTA KANAMUNAGA

PANE PALJU VÕID PEALE

TEE PÄTSI, KASTA SAIA

PANE AHJU, VÕTA VÄLJA

PANE SUHU AMPSTI!

 

 

Saiakakukesed viidi  aeda, näiteks aiateiba  või väravaposti otsa. Sellega tervitati kevadetoojaid : „Tere, tere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja.“ ning  esitati omapoolne soov: „Tsirgukesed ärge puutuge suvel meie vilja, tulge sööge meie vadsakesi!“.  Tsirgupäeval oli  kombeks  linde ka lauluga äratada:

 

PESALINNUD PÕÕSASTIKKU,

LÕOKESED LAGEDALE,

PÄÄSUKESD PÄEVAPAISTE,

LAULIS LUIGED LAINETESSE ,

HANED ALLA ALLIKALE,

HÕISKAS KENA KÜNNILINNU,

ÖÖDE ILUKS HÕISKAMAIE,

VIDEVIKUL VILISTAMA,

ENNE KOITU HÄÄLITSEMA,

 

Inimeste ja lindude suhetes oli midagi liigutavat hagu heas sõpruses.

Vastutasuks kinkis loodus  kauni lauluilu, millest sündisid  kauges minevikus ka rahvalaulud.

Rahvaloomingus esinevad paljud linnud – nii lauludes, juttudes kui vanasõnades.

 

KUI MINA HAKKAN LAULEMAIE

LAULEMAIL, LUULEMAIE

LOOD MINA VÕTAN LUIGE SUUSTA

VIISI VIIE LINNU SUUSTA

HANE KÄEST SAIN ARMSAD SÕNAD

KUKE KÄEST SAIN KULDSED SÕNAD

LÕO MUL ANDIS LÕÕRILAULU

PÄÄSUKE ANDIS PÄEVALAULU.(Kihnu)

 

 

Tsirgupäeval läheneva kevade tulekut kuulutavad ka  paigallinnudki. “Kui vares 3 korda vaagub , siis tuleb kevad“ (Saarde). Rasvatihase  kevadelaul rõõmustab meid nii linnas kui maal.

 

SITSIKLEIT , SITSIKLEIT       ( rasvatihane)

KIITS, KIITS

TIITS,TIITS, TSIRR!

 

Oodatud rändlindudest võime tsirgupäeval kuulda ka kuldnoka ja lõokese laulu.

 

KUTKÄTKÄT, KUTKÄTKÄT       ( kuldnokk)

KÜÜ,KÜÜ

PULLILILL, PULLULILL

PADA-AADU PRIIDU!

 

 

SIIRI-LIIRI, SIIRI-LIIRI                  ( lõoke)

SIGA METSA, LAPS KARJA

PÄTS PÕUE, VITS KÄTTE

SIIRI-LIIRI-LII!

 

Tänapäeval võiks tsirgupäeval pesakaste meisterdada ja ühiselt ülespanna. Seda omapärast kommet kevadisi rändlinde tervitada ja kogu linnurahvast lauluga äratada.

 

TII- TII-TIHANE

VAA- VAA VARBLANE

LENDAS ÜLE OAAIA

KARGAS ÜLE KAPSAAIA

ÜLE METSA VURR!

 

 

 

Vanasõnad võtavad kokku kevade edenemise  järgud:

 

„LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,

PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA

ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA „  (Paistu)

 

Marika Daniel

Tartu Lasteaed Hellik, muusika vanemõpetaja

 

Kasutatud kirjandus:

M. Hiiemäe „Rahvakalendri tähtpäevi“ 1998

M. Mäger „ Linnud rahva keeles ja meeles“ 1994