MARI SAAT ( 27. IX 1947 )

Sündis Tallinnas. Lõpetas TPI majandusteaduskonna. Praegu kutseline kirjanik.

Esimene trükiproov "Kollane liblikas" ilmus 1970. Argielu seikade ja inimese hingeseisundite kujutajana kasutab Saat groteski, ka unenäoreaalsuse loogikat.

M. Saadi kiiret küpsusele jõudmist tõendavad 1972 ilmunud "Salapuudel" ja "Koobas". Keskne nendes on elava kokkupõrge unifitseerituga. Puudel elusolendina ei suuda lõplikult omaks võtta üksindust, millesse linnakeskkond on ta määranud. Igatsus liigikaaslase järele aga toob talle huku. Novell fikseerib elusolendi traagika suletud süsteemis. Inimpsüühikat on kujutatud miniatuuris "Koobas".

Jutustusega "Katastroof" esitab autor traditsioonilise armastusloo raamides isiksuse süvastruktuuris kulgevate protsesside kujutise. Armastuse purunemine on isiksuse lagunemise loogiline tulemus – katastroof on indiviidisisene, mitte kahe inimese vaheline protsess.

Jutustusega "Mida teha emaga" siirdub Saa mõneti avarama valdkonna kujutamisele ja mõtestamisele. Esiplaanile nihkuvad isiksustevahelised suhted ja elukeskkondade ebakõlad. Maal elavale emale appi rutanud lapsi nende perekondadega jälgides diagnoosib autor hingeseisundeid ja sisepingeid. Jutustusel on ühiseid tegelasi 1980 ilmunud romaaniga "Laanepüü". "Inimsuhete konflikt leiab romaanis mitmeplaanilisema käsitluse kui jutustuses. Peategelase Mardi kaudu mõtestab kirjanik isiksust suhetes armastuse, töö ja perekonnaga. Vastuolude ületamine eeldab ohvrimeelsust, mida varitsevad kompromissi karid. Romaan lõpeb jutustusepäraselt. Mardi laanepuu – Laine Püü surm lõikab veidi enneaegselt läbi ohvrimeelsuse ja armastuse, töö ja kohusetunde konfliktide ahela.