12  küsimust ja vastust

Taevakehad

 

 

Kas Kuu on tükike Maad?

Kuu koosneb peamiselt ainetest, mida esineb ka Maa vahevöös. Kuu ei sisalda aga rauda – materjali, mis on Maa tuuma peamine koostisaine. Sellepärast arvati pikka aega, et Kuu on tükike vahevööst, mis eraldus ammustel aegadel Maa küljest ja muutus kerakujuliseks ning pöörleb nüüd ümber Maa. Seda teooriat kinnitaks ka tõsiasi, et Maa pinal on suur auk -  sügav ja ulatuslik Vaikse ookeani põhjas asuv süvik. Gloobust vaadates märkame tõepoolest, et maismaa on kogunenud ühele küljele. Vaikse ookeani piirkond on peaaegu tühi. Kas Kuu on siis tõesti tükike Maad, mille puudumist me Vaikse ookeani piirkonnas näeme? Palju spetsialistid peavad seda teooriat valeks. Vaikse ookeani süvik tekkis maismaalaamade liikumise tagajärjel ja suureneb pidevalt.

 

Kas Maa püüdis Kuu kinni?

Selle kohta, miks Kuu tiirleb ümber Maa, on olemas veel üks lihtsam ja elegantsem teooria. Seda teooriat esindavad spetsialistid väidavad, et esialgu polnud Kuu Maaga üldse seotud. Selle arvamuse kohaselt tekkis Kuu kusagil päikesesüsteemi, tiirutas niisama ringi ja alles mõne aja pärast püüdis maa ta kinni.

See teooria selgitab ühest küljest hästi, miks Kuul ei leidu rauda. Teisest küljest oleks see üsna uskumatu kokkusattumus, et Kuu liikus Maa suunas täpselt õige kiirusega ja õige nurga all, nii et Maa sai ta kinni püüda. Kiirus ja suund oleksid pidanud väga täpselt sobima. Näiteks satelliidid tuleb orbiidile väga täpselt saata, muidu kukusid need mõne aja pärast Maale tagasi või kaoksid kosmoseavarustesse. Kuu saadab aga Maad juba ammustest aegadest peale samal orbiidil.

 

Kas Kuu tekkis meteoriitide kokkupõrke tagajärjel?

Kolmas teooria Kuu tekkimise kohta: kui Maa oli veel noor ja koosnes sulakivimitest, kukkus Maale suur meteoriit. Selleks ajaks oli aga enamus rauast maa sisemusse vajunud. Vedela vahevöö osad paiskusid kosmosesse. Need osad moodustasid jahtudes kosmoses kera, mis tiirutab sellest ajast peale Maa ümber. Maal voolasid hõõguvad massid ühte kohta kokku ja täitsid tekkinud augu. Ka selle teooria kohta pole piisavalt tõendeid. Tegelikult ei oska keegi täpselt öelda, kuidas Kuu tekkis.

 

Kui kaua kulub komeedil aega ümber Päikese lendamiseks?

Komeedid on väikesed taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Mõnedel kulub selleks tuhandeid aastaid, teised, kiiremad, teevad selle tiiru umbes kolme aastaga. Selliseid taevarändureid on palju rohkem, kui me arvata oskame. Kuulsaks saavad vaid need komeedid, mida on näha, nagu näiteks mõne aasta eest avastatud Hyakutake või Halley komeet. Need komeedid on öises taevas mõned kuud nähtavad ja nende saba katab suurt ala taevas.

 

Kui vanad on komeedid?

Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. Need tekkisid rohkem kui neli miljardit aastat tagasi koos planeetide, kuude ja kosmoses lendavate meteoriitidega. Astronoomid võrdlevad komeete sageli suurte määrdunud lumepallidega. Nende tuum koosneb enamasti jääst – külmunud veest ja gaasidest. Tavaliselt on tuuma läbimõõt 10 kilomeetrit. Komeet pole seega suurem kui väiksem linn ja teda pole Maalt näha. Komeedid tunduvad tegelikust suurematena, sest neid saadab tolmust ja gaasist koosnev saba.

 

Kas komeedi sabas olev gaas on mürgine?

Eelmise sajandi alguses oli hirm komeetide ees väidetavalt teaduslikult põhjendatud. Astronoomida said rohkem teadmisi komeedi saba koostise kohta. Nad avastasid näiteks, et see koosneb gaasipilvest. Paljud arvasid, et see gaas hävitab. Maa läbib komeedi mõne miljoni kilomeetri pikkuse saba. Tänapäeval on teada., et kui Maa läbib komeedi saba, siis ei juhtu midagi. Kuid aastal 1910 oli rahvas ärevil. Paljud inimesed sooritasid enesetapu, Ameerika Ühendriikides tõi grupp usufanaatikuid komeedile inimohvri.

 

Millised on meie Päikesesüsteemi suurimad taevakehad?

Komeedi saba võib mitmeid miljoneid kilomeetreid pikk olla. Kõige pikemate sabade pikkus on üle 150 miljoni kilomeetri, mis võrdub Maa ja Päikese vahemaaga. Seega on komeedid meie Päikesesüsteemi kõige suuremad taevakehad. Gaasid fluorestseeruvad ja on pimedas nähtavad. Komeedi saba helendub päikesekiiri peegeldades veelgi rohkem. Need kiirgavad nagu heledad juuksed. Vanad kreeklased, kelle keelest pärineb ka sõna komeet, nimetasid neid seetõttu pikajuukselisteks.

 

Mida kujutavad endast meteoriidid?

Komeedid liiguvad Päikesesüsteemis pikka ja kindlat rada pidi. On üsna ebatõenäoline, et mõni komeet Maaga põrkub. Maad külastavad aga teised tulnukad – meteoriidid. Need on väikesed taevakehad, mis tormavad sihitult kosmoses ringi ja kukuvad alatasa Maale. Enamik atmosfääri sisenevaid meteoriite põleb kõrgemates õhukihtides ära. Neid võib langevate tähtede kujul nähagi. Vahel kukuvad need Maale suure hulgana. Sellist tähesadu võis 1966. aastal Arizona kõrbes jälgida. Tookord oli õhk väga kuiv ja selge. Vaatlejad nägid tõelist tähesadu, mis kestis 20 minutit. Hiljem arvutati välja, et sel ajal lõi taevas igas minutis 2300 langevat tähte särama.

 

Milline meteoriit oli hele nagu Päike?

1994. aastal kukkus Vaikse ookeani piirkonnas Maale kõige heledam meteoriit, mille langemist oli võimalik jälgida. Kalurid jutustasid, et langev ese olevat sama heledalt kui Päike säranud ja seejärel kadunud. Nende juttude õigsust kinnitasid ka satelliitide mõõteriistadelt saadud andmed. Arvutuste kohaselt oli meteoriit läbimõõduga 7 m ja kaalus 400 t. Õnneks ei kukkunud see maapinnale, vaid plahvatas 20 km kõrgusel.

 

Kus asub kõige uuem meteoriidikraater?

Maale langevad suured meteoriidid tekitavad suuri kahjustusi. Löögi jõul tekib maapinda hiigelsuur kraater. Suurim meteoriidikraater, mis ka tänapäeval näha on, tekkis 25 000 aastat tagasi Arizona kõrbesse. See piirkond oli tookord veel inimestest asustamata ja seal kasvas oletatavasti madal mets. Meteoriit oli läbimõõduga 80 m ja kaalus 2 miljonit tonni. See tekitas maasse augu, mis on veel tänapäevalgi 175 m sügav ja haigutab muidu tasasel maastikul. Kraatri läbimõõt on üle 1 km ja selle servad peaaegu 50 m kõrgused. Vanasti oli kraater ilmselt veel sügavam. Kukkumise tagajärjel paiskusid tohutud kivimassid õhku, mis hiljem maapinnale tagasi langedes auku mõnevõrra täitsid.

 

Kuidas tekkis Nördlingeni Hiiglane?

Veel suurem ja sügavam kraater, mille tekitas 15 miljonit aastat tagasi Maale kukkunud kosmiline kivikamakas, asub Baieris. Selle kraatri läbimõõt on 25 km ja sügavus 600 m. Pikka aega peeti seda ümmargust lohku muistse vulkaani jäljeks. Pinnase uurimine ja analüüsid tõestasid siiski, et kraater tekkis meteoriidi kukkumise tagajärjel, mis paiskas kive 20 km kõrgusele õhku.

 

Kes pidas komeete kuraditööriistaks?

Vahel tundus, et selgeltnägijatel oli isegi õigus. Näiteks 1066. aastal, kui Halley komeet end järjekordselt ilmutas, pidi Inglismaa normannide verise sissetungi üle elama. Komeedi järjekordsel ilmumisel 1456 süüdistati teda maavärinas, epideemias, saladusliku veripunase vihma tekkes ja isegi selles, et sündisid kahepealised vasikad. Tookord olevat paavst komeedi kirikuvande alla pannud, kuna ta pidas seda kuradi tööriistaks. Eelmisel sajandil ajas Halley komeet eurooplastele hirmu nahka. 1835 ja sellele järgnenud aastal oli komeet hästi näha. Komeedile pandi süüks Austria keisri Franzi surma, tema mantlipärija Ferdinandi haigust ja isegi tulekahju, milles New York peaaegu maha põles. Kui uurida komeetide ilmumise ajalugu, siis on selge, et nende ja maailmas toimuvate sündmuste vahel pole vähimatki seost.

 

KASUTATUD KIRJANDUS:

Nikolaus Lenz “100 maakera saladust”