KIRJA- JA TRÜKIKUNSTI AJALUGU

 

TEMPLIKIRJAD:

Vanimad teadaolevad kirjad pärinevad Sumeri (nüüdse Iraagi) alalt leitud savitahvleilt. Need raidkirjas tahvlid, mis on üle 5000 aasta vanad, on templikirjad, mis sisaldavad andmeid karja suuruse, viljakottide arvu ning eri templite teenistuses olevate töötajate (pagarite, seppade, orjade) arvu kohta.

JUMALIK KIRI:

Väga vanal ajal valitses seisukoht, et kiri on jumalate kingitus. Vana-Egiptuses arvati, et kirja  looja ja teavitaja on tarkusejumal Thoth. Sõna "hieroglüüf" , mis iseloomustab egiptuse kirja, tähendab "pühakirja". Viikingid uskusid, et ruunikirja oli loonud jumal Odin.

KIILKIRJAS SÕNAD:

Sumerid tähistasid sõnu piltidega. Nii tähistas lehma pea kujutis lehma, linnu kujutis lindu jne. Hiljem leiutasid nad kirja, mille kirjamärkidena kasutati kiilukujulisi kriipse ja mida seetõttu hakati nimetama kiilkirjaks.

HIEROGLÜÜFKIRI:

Muistsete egiptlaste kiri koosnes piltmärkidest, mida nimetati hieroglüüfideks. Üks märk võis tähendada tervet sõna, selle osa või ühte häälikut, neid kirjutati vasakult paremale. See oli nii raske kiri, et enamik egiptlasi ei osanud kirjutada ega lugeda.

ARAABIA KIRJAKUNST:

Araabia keeles kirjutatakse paremalt vasakule. Tähestikus on 28 tähte, millele pannakse rõhke ja märke.

PUUKLOTS:

Juba ammustel aegadel, kui Euroopas trükkima hakati, kasutasid hiinlased ametlike dokumentide tembeldamiseks reljeefset pitsatit. Hiljem leiutati puulõiketehnika, mille puhul trükiti lehekülg puuklotsi abil.

KIRJUTUSMASIN:

Esimene kirjutusmasin leiutati 1808 a. Itaallane Pellegrino Turri tegi seda selleks, et tema pime sõber saaks kirju kirjutada. 1874. aastal hakkas USA relvatehas tootma mehaanilisi trükimasinaid, mis olid väga suured ja rasked. Elektrikirjutusmasin võeti kasutusele 1902. aastal, mis tegi masinaga kirjutamise kergemaks. Nendega oli võimalik teksti salvestada ja lehekülje servi kujundada. Kompakt-kirjastamine on uusimaid saavutusi, millega on võimalik laduda raamat  või ajaleht ekraanil ühekorraga, töölaua tagant lahkumata.

 

Kasutatud teos: Anita Ganeri. Roosulest arvutitekstini. Tln., 2000.