KORALLRAHUDE KAITSE

 

 

Korallrahud on elavad, ebatavaliselt rikkalikult ökosüsteemid mere põhjas. Kuigi nende tähtsust inimesele ja elule meres on raske üle hinnata, ähvardavad neid tänapäeval arvukad ohud.

 

93 riiki 109-st, kelle territooriumil korallrahud paiknevad, on teatanud nende kahjustumisest. Turism, kalandus ning suveniirikaubandus tähendavad korallidele otsest ohtu. Siia lisanduvad veel merereostus, mudaga üleujutamine ning kliimamuutused.

 

RAHUDE KAITSE VAJALIKKUS

Korallrahud tekivad soojades meredes. Need kujutavad endast meres elutsevate koloonialiste õisloomade ja teiste lubitoesega loomade või vetikate tekitatud moodustist, nn. korallehitust.

Kõigi maailma merede korallrahud on koduks umbes poolele miljonile loomaliigile, sealhulgas tõenäoliselt kolmandikule kõigist kalaliikidest.

Korallrahudel on suur tähtsus mitte ainult mereloomadele, vaid ka inimesele. Korallrahude läheduses käib töönduslik kalapüük. Peale selle kaitsevad korallrahud kaldaid lainete ja erosiooni eest. Paljude riikide jaoks on oluline turismist saadav tulu, mis mitmetes piirkondades areneb just tänu kaunitele veealustele korallsaartele. Näiteks Austraalia Suur Vallrahu “toob aastas sisse” umbes 50 miljonit dollarit.

Korallid tunnevad end kõige paremini puhtas, madalas ning soojas merevees, kus temperatuuride erinevus pole suur, setete hulk on aga minimaalne ja hoovused võimaldavad veel sageli vahetuda.

Iga, mis tahes tingimuse muutumine tähendab kogu ökosüsteemi häirimist. Õnneks on korallrahudel üsna head regeneratsioonivõimed.

 

VAHETU OHT

Maailma mitmetes paikades kasutavad inimesed korallrahusid ehituse tarvis. Korallide ammutamine lõhub aga tõsiselt rahu struktuuri ning toob endaga kaasa hulgaliselt soovimatuid kõrvaltagajärgi.

Näiteks Sri Lankal põhjustas korallilubja kaevandamine suurt kahju. Rannikualadel, kus korallrahud on kaitseta, puudub peaaegu igasugune lainetevastane tõke, mis on hävitanud hulgaliselt randu ja isegi mitme linna tänavaid.

Korallrahusid võib ohustada ka liiga intensiivne kallaste ümberkujundamine. Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada.

Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid.

Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid.

 

SAABUVAD HÄDAOHUD

Tundlikku korallrahude ökosüsteemi kahjustab suurel määral muda settimine. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed.

Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas.

Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks.

 

KORALLRAHUDE KAITSE

Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud.

Mõningaid neist pole raske ellu viia, teised aga nõuavad kõrget hinda ning keerulist rahvusvahelist koostööd.

 

Erilise kaitse all olevad alad

Paljud riigid on juba tänaseks aru saanud korallrahude tähtsusest ja neid ähvardavate ohtude tõsidusest, muute rahud kaitsealadeks.

Tänasel päeval eksisteerib juba üle 300 kaitse alla võetud korallrahu, mis paiknevad 60 riigi territooriumil. Võtmerolli korallrahude säilitamise juures mängib nende eest hoolitsemine. Kui kalandust ning turismi mõistlikes piirides hoida õnnestub, on võimalik kasutada korallrahude rikkusi ilma neid kahjustamata. Merereostusest ja globaalsest soojenemisest tulenevaid probleeme pole võimalik lahendada vaid korallrahude kaitse alla võtmise läbi, vaid on tarvis teha tõhusat rahvusvahelist koostööd.

 

KORALLRAHUD JA KASVUHOONEEFEKT

Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad ka tegelikult oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. 1987. aasta septembrikuus nägid sukeldujad Puerto Rico rannikul kristallselge vee asemel kollakaspruuni , sogast vett, mille põhjuseks on teadlaste hinnangul korallide ja nendel elutsevate merevetikate sümbioosi häiritus. Arvatakse, et vetikate olemasolu toetab korallipolüüpide kasvu ja arengut, kuna nad aitavad moodustada rahu skeleti ülesehituseks vajalikku lupja. Sukeldujad ujusid vetikapilve sisse, mis vabanes ning hõljus vee peal pärast selle olulise suhte purunemist. Teadlased peavad korallide ja vetikate sümbioosi katkemise peapõhjuseks merevee temperatuuri tõusu.

Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude “valgenemist” globaalse soojenemise tagajärjeks.

Kuni inimkonnal ei õnnestu kasvuhooneefekti piirata või vähemalt kontrolli alla saada, jätkub korallrahude edasine häving. Kui suur korallrahude hävimise ulatus olla võib, ei oska keegi isegi mitte hinnata.

 

KASUTATUD KIRJANDUS

*Loomariigis

*R.Harlow S.Morgan “Ohustatud loodus”

* http:/www.greengate.ee/index.php?page=1&id1=4928