Puukentsefaliit

Puuk:

Puuk ei ole putukas, vaid ämblikulaadne. Ta on sugulane ka skorpionidega.

Puuk  on puisniitude, lehtmetsade ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas on levinud  mitusada liiki puuke. Eestis on ohtlikud viiruselevitajad  võsapuuk ja laanepuuk.

Enne, kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka  kaudu haavasse natuke sülge. Puugi sülg toimib nagu tuimestusvahend, mis muudab hammustuse valutuks. Kuid samas sisaldab see ka vere hüübimist  takistavat ainet. Just puugi süljes võibki olla nakkus.

Mis on puukentsefaliit, kas see on ohtlik ja kuidas seda ära hoida?

Puukentsefaliit ehk TBE- viirus ( tuleb inglise keelsest terminist Tick-Borne Encephalitis) on kesknärvisüsteemi haigus, mida põhjustab viirus. See viirus levib puugihammustuste vahendusel. Puugid saavad selle viiruse aga omakorda metsloomadest ja lindudelt. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva temperatuur on üle 7 plusskraadi.

Iga nakkushaigus on mingil määral ohtlik. Puukentsefaliidi suremus on umbes 0,5-1 %. Peaaegu kolmandikul selle haiguse põdenutest jäävad pikaajalised või eluaegsed järelnähud. Kõige sagedasemad järelnähud on uinumishäired, suurenenud ärrituvus, käitumishäired ja keskendumisraskused.

Et puukentsefaliiti ära hoida, peab ennast selle vastu vaktsineerima. Puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine hõlmab 3 süsti. Kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vaheajaga. Viimane tehakse aasta pärast. Tänu nendele kolmele süstile säilib immuunsus 3 aastat. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Et kaitset jätkata, tuleb neid süste teha iga 3 aasta tagant. Vaktsiin on tasuline.

Mida teha, kui oled avastanud puugi oma nahas?

Kui avastada puuk, siis tuleb ta nahast võimalikult kiiresti eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, tagakeha pigistada või seda määrida. Puugi eemaldamisel tuleks kasutada peeni pintsette ja haarata võimalikult naha lähedalt.

Pärast puugi eemaldamist tuleb haav vee ja seebiga ära pesta. Kui on näha ringikujulist punetust, siis tuleks arsti poole pöörduda.

Millised on puukentsefaliidi haigusnähud?

Nakatumise korral ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust grippi meenutavad haigusnähud. Näiteks palavik, pea-ja lihasvalud. Need võivad mööduda 1 nädalaga, kuid on ka raskemaid juhtusid. Siis tungib viirus ajju ja ajukelmetesse. Sel juhul esinevad kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja halb enesetunne. Võivad tekkida teadvuse häired ja halvatus.

Millistes riikides puukentsefaliiti esineb ja kus Eestis?

Olemas on kahte sorti puukentsefaliidi viirust: ida-ja läänetüüp. Läänetüüp on levinud Kesk-ja Lääne Euroopas, Põhjamaades ja Lääne-Venemaal. Idatüüpi esineb põhiliselt Venemaal ja Aasias.

Eestis, Lätis ja Leedus esineb mõlemat viirusetüüpi.

Eestis registreeritakse igal aastal 200-300 puukentsefaliidi juhtu. Puukentsefaliidiohu piirkonnad Eestis on põhjarannik, Pärnu ümbrus, Tartu ümbrus, Kirde-Eesti ja Kagu-Eesti.

Huvitavat:

  • Kui inimene on kunagi juba puukentsefaliiti põdenud, saab ta selle haiguse vastu eluaegse immuunsuse
  • Puukentsefaliidi haigustunnused ilmnevad 1-2 nädala pärast ja need on nagu gripi haigusnähud
  • Puukentsefaliidi suremus on 0,5-1%

Levinud on arvamus, et, kui puuk on nahas, tuleb talle peale määrida võid või õli, kuid see on vale, sest siis lähevad puugil lahti süljenäärmed, milles võibki viirus olla.

 

Kasutatud kirjandus:

  1. http://arst.ee/?act=show_article&id=1055
  2. http://www.perearst.ee/puuk.html
  3. http://www.hot.ee/lastearst/puugid.htm
  4. http://www.news.ee.everyday.com/index.phtml/article/1824249?1096193276